Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921

Vana-Võidu kutsekool sündis tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse - mõisadesse asutati koolid. 1920.aasta 17. augustil peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kulus veel mõni kuu kuni Vabadussõja sõdurid mõisa vabastasid ja esimesed õpilased 13. jaanuaril 1921.a. õpinguid alustasid. Nii on alates Eesti riigi algusaastatest kuni tänaseni Vana-Võidus ikka õpihimulisi inimesi tööd tegema õpetatud. Erinevad on olnud ajad, riigikolrrad, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed. 

5. märtsil 1999. moodustati Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja Viljandi Õppekeskuse baasil Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Ühendamisega loodi Viljandisse üks tugev kutsekool.

6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus.

Kooli aastapäeva tähistame kooliperega esimeste õpilaste õppimaasumise järgi Vana-Võidus 13. jaanuaril. Ühendatud koolide ühised vilistlaskokkutulekud toimuvad iga 5 aasta järel. 

Kooli 100-da aastapäeva vilistlaste kokkutulek toimub 14. augustil 2021.a.

Meil saab õppida oma ala meistriks

Oleme tehnilist haridust pakkuv kutseõppekeskus. Meil saab omandada kutsekeskharidse, 2 - 5 taseme oskustöölise kvalifikatsiooni. Iga töömehe eesmärgiks on olla oma ala meister - ennast väärtustav, distsiplineeritud ja tööle pühendunud oskustööline, kes suudab hakkama saada kiirelt muutuvas ning arenevas maailmas - VIKKi õpetajad ja töötajad on loonud selle eesmärgi täitumiseks vajalikud eeldused. Meil on tublid õpetajad, kaasaegne õpikeskkond, toredad partnerid, hea koostöö ettevõtjatega. Siit saadud haridusega on ennast täiendades ja õppides võimalik saada meistriks, jätkata oma haridusteed.

Koolitame õppijaid ehitus-, arvuti- ja teenindus-, auto- ja metalli ning täiendusõppeosakonnas. Õppida saavad igas vanuses ja haridusega, ka erivajadustega inimesed. Õppida saab sõltuvalt erialast ja koolikorraldusest päevases tasemeõppes või sessioonõppes, töökohapõhises- või õpipoisiõppes - VIKK pakub elukestvat õpet kõigile!

ehitus5Ehitusõppeosakonnas saab õppida ehitajaks, müürsepaks, ehituspuusepaks või -viimistlejaks, plaatijaks, pottsepaks, korstnapühkijaks, keskkonnatehnikuks, elektrikuks, päikesepaneelide paigaldajaks, puit- või kiviehitiste restauraatoriks, palkmaja ehitajaks, pehmemööbli restaureerijaks (sadulsepaks), pehmemööbli valmistajaks.  

DSC 0219 web Arvuti- ja teenindusõppeosakonnas saab õppida arvutite  ja  arvutivõrkude haldajaks, IT süsteemide spetsialistiks,  tarkvaraarendajaks. Teeninduserialadel saab õppida kokaks,  abikokaks, kelneriks, peoteenindajaks, puhastusteenindajaks.

 Auto- ja metalliõppeosakonnas saab õppida autotehnikuks,   -keretehikuks, -maalriks  või -diagnostikuks, keevitajaks, autojuhiks, bussijuhiks, sõidukite hooldajaks.

Täiedusõppeosakonnas saab õppida koolis õpetatavate erialade tasuta ja tasulistel kursustel. Eesmärk on anda inimesele võimalus end täiendada, vajadusel ümber õppida või omandada kutse. Osa kursuseid rahastab riik, osa on õppijatele tasulised. Kursustel saab osaleda ka koolituskaardiga makstes. Korraldame koolitusi ettevõtjate ja töötukassa tellimisel.

Koostöö ettevõtetega

Kool töötab koostöös ettevõtjatega. Nemad annavad meile õpetamiseks soovitusi, suuniseid, koolitavad meie õpetajaid ja loovad tingimused õpilastele ettevõtetes õppimiseks. Tegeleme ettevõtete töötajate koolitamisega, vajadusel ja võimalusel teeme seda ettevõttes. Sesoonõppes saavad töötajad omandada 

kutsekeskharidust või mõnd vajalikku osaoskust. Lähiaastatel suurenebtöökohapõhise õppe osakaal veelgi, laieneb õpipoisiõppe võimalus.

Vaade mõisale 6WWW 20162

Oleme mõisakool

1919. aastal von Strykidelt võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajandus-kool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks. Keskajast pärinevat Vana-Võidu mõisa, saksa keeles Alt-Woidoma, on esmamainitud 1507. aastal. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Stryki aadliperekonnale. Siis algas ka mõisasüdame esinduslikum väljaehitamine ja mõis sai tänase ilme. Mõisa hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1840tel aastatel. Samal ajal said valmis ka ait ja kastellid ning tallid. Härrastemaja oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid seitsme akna laiune keskosa. 1930datel ehitati härrastemaja terves ulatuses kahekordseks.  

herkulanum Tänaseks on mõisahoonel hilisemad juurdeehitused lammutatud, fassaad  renoveeritud. Mõisas on avastatud unikaalsed seinamaalingud. Mõisas on kooli  muuseum, IT erialade õppeklassid ja ruumid pidulike sündmuste tähistamiseks.

 Tugevalt on ümber ehitatud ka mitmed kõrvalhooned. 2015. augustis avas Eesti  Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kastellidest ümberehitatud hoones kooli  uue peahoone. Nüüd on kastellides õppeklassid, teeninduserialade õppelaborid, raamatukogu, toidutuba ja administratsiooni ruumid. Nii äratsime uuele elule hävimisohus vana kastelli, nüüd on siin kaasaegne kool.