KINNITATUD
nõukogu 19.08.2016. a
otsusega nr 1-2/7
 
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
 
1. Üldsätted 
 
1. Reguleerimisala
1.1. Õppekorralduseeskiri on Viljandi Kutseõppekeskuse (edaspidi kooli) õppekasvatustööd reguleeriv dokument, mis kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega „Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord“.
1.2. Õppekorralduseeskirjas määratakse:
1.2.1. õppekorralduseeskirja reguleerimisala, sealhulgas õpilaste teavitamise kord õppekorraldus-eeskirja sisust ja selles tehtud muudatustest;
1.2.2. õppekorralduse alused, sealhulgas kasutatavad mõisted, õppevormide rakendamine, õppe- kasvatustöö kavandamise ja läbiviimise põhimõtted, e-õppe läbiviimise põhimõtted, valikmoodulite valimise kord ja muu asjakohane;
1.2.3. õpilaste vastuvõtu kord;
1.2.4. varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise tingimused ja kord;
1.2.5. praktilise töö korraldus, sealhulgas tööohutuse alase juhendamise tingimused ja kord;
1.2.6. praktika korraldus, sealhulgas praktikakoha sobivuse hindamine, praktikale suunamine, praktika juhendamine ja koostöö praktikakohapoolse juhendajaga, praktikalepingu sõlmimise tingimused ja kord ning praktika hindamine;
1.2.7. õppest osavõtu arvestamise tingimused ja kord;
1.2.8. õppetöö päeviku täitmise tingimused ja kord;
1.2.9. üldised hindamise põhimõtted, kriteeriumid ja õppetööpäevikus kasutatavad tähised;
1.2.10. õppevõlgnevuste arvestamise alused, õppevõlgnevuste ennetamise ja likvideerimise
tingimused ja kord;
1.2.11. tugiteenuste osutamise tingimused ja kord;
1.2.12. akadeemilisele puhkusele lubamise tingimused ja kord;
1.2.13. õpilase staatus, tema õigused ja kohustused;
1.2.14. toetuste ja stipendiumite määramise ja maksmise tingimused ja kord;
1.2.15. õpilaste koolist väljaarvamise tingimused ja kord;
1.2.16. õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamise tingimused ja kord;
1.2.17. muud küsimused.
1.3. Kool kehtestab õppekorralduseeskirja rakendamiseks vajadusel täiendavaid juhendeid ja
kordasid, mis esitatakse õppekorralduseeskirja lisadena.
1.4. Õppekorralduseeskirja muudetakse reeglina enne õppeaasta algust.
1.5. Õppekorralduseeskirja ja selle muudatused kinnitab kooli nõukogu ning neist teavitatakse kooli
Infosüsteemi kaudu.
1.6. Õppekorralduseeskirja ja selles tehtud muudatusi tutvustab õpilastele grupijuhendaja.
1.7. Õppekorralduseeskiri ei reguleeri:
1.7.1. kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis. Nimetatud õppe korraldamine toimub põhikooli või gümnaasiumiga sõlmitud lepingu alusel.
1.7.2. täiendusõpet. Nimetatud õppe suhtes kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse tööalast koolitust reguleerivaid sätteid. Täiendusõppe korraldamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Koolis kehtiv vastav dokument “Viljandi Kutseõppekeskuse täiskasvanute koolitusosakonna õppekorralduseeskiri“ avalikustatakse kooli kodulehel.
 
2. Õppekorralduse üldised alused
 
2. Kutseõppe liigid
2.1. Kutseõpe on õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse
omandamise võimaldamine.
2.2. Kutseõppe liik on kutseõppe õppekavade rühmitamise kategooria, milles lähtutakse kutseseaduses
kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest
2.3. Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.
2.4. Teise taseme kutseõpe
2.4.1. Teise taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Teise taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust. Õppe maht teise taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti. Teise taseme kutseõppes kasutatakse üksnes esmaõppe õppekavu.
2.4.2. Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametites „Lihttöölised“ .
2.4.3. Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist.
2.5. Kolmanda taseme kutseõpe
2.5.1. Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust. Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti. Kolmanda taseme kutseõppes kasutatakse üksnes esmaõppe õppekavu.
2.5.2. Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid“ või „Oskustöötajad ja käsitöölised“ või „Teenindus- ja müügitöötajad“ liigituvates lihtsamates ametites.
2.5.3. Kolmanda taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. Põhiharidusega kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda omandama keskharidust kutseõppeasutuses või gümnaasiumis.
2.6. Neljanda taseme kutseõpe
2.6.1. Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Neljanda taseme kutseõpe on kas esmaõpe või jätkuõpe.
2.6.2 Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid“ või „Oskustöötajad ja käsitöölised või „Teenindus- ja müügitöötajad“ või „Ametnikud“ liigituvates keerukamates ametites.
2.6.3. Õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 15 kuni 150 arvestuspunkti. Õppe maht neljanda taseme jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti.
2.6.4 Neljanda taseme esmaõpe võib toimuda ka kutsekeskhariduse õppekava alusel, mille täitmisel täies mahus ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsekeskharidus. Kutsekeskhariduse õppekava maht on 180 arvestuspunkti ning see sisaldab võtmepädevuste õpet vähemalt 60 arvestuspunkti.
2.6.5 Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul kõrgharidusõppes.
2.7. Viienda taseme kutseõpe
2.7.1. Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Viienda taseme kutseõpe on esmaõpe või jätkuõpe.
2.7.2. Viienda taseme esmaõppe lõpetanul on kutse-, eri ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametiala pearühma „Keskastme spetsialistid ja tehnikud“ või „Ametnikud“ liigituvates ametites. Viienda taseme jätkuõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametialade pearühmadesse „Seadme- ja masinaoperaatorid“ või „Oskustöötajad ja käsitöölised“ või „Teenindus- ja müügitöötajad“ või „Ametnikud“ liigituvates keerukamates ametites.
2.7.3. Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 120 kuni 150 arvestuspunkti. Õppe maht viienda taseme jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti.
2.7.4. Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes või kõrgharidusõppes.
 
3.Õppevormid
3.1. Õpe toimub statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis.
3.1.1. Statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust. Statsionaarne õpe võib olla korraldatud ka sesoonõppena osavõtt õppetööst määratakse ära õppetöö graafikuga.
3.1.2. Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust.
3.2. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks.
3.2.1. Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.
3.2.2. Töökohapõhise õppevormi puhul on praktika osakaal vähemalt kaks kolmandikku
õppekava mahust.
3.3. Eespool nimetatud õppevorme rakendatakse õpilaste puhul, kes on võetud vastu tasemeõppesse
alates 1. septembrist 2013. Õpilaste puhul, kes on kooli vastu võetud varem, rakendatakse
õppevormi ja õppekoormust, mis kehtis enne uue „Kutseõppeasutuse seaduse“ vastuvõtmist.
 
4. Õppekeel
4.1. Õppekeeleks on keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas
sätestatud õppe mahust.
4.2. Kooli asjaajamis- ja õppekeel on eesti keel.
3. 3. 3. Õpil Õpil Õpil Õpil ase sta atus
 
5. Õpilaste kooli vastuvõtmine
5.1. Õpilaste kooli vastuvõtu korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Õpilaste kooli
vastuvõtu korraldust reguleerib direktori poolt kinnitatud kord.
5.1.1 Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool.
5.1.2. Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu.
5.1.3. Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse olemasolu.
5.1.4. Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas.
5.2. Kooli astumiseks esitab õpilane kooli infosüsteemis avalduse ja võimalusel ka muud vajalikud
dokumendid. Viimased võib esitada ka paberkandjal.
5.3. Vastuvõtu korraldab vastuvõtukomisjon, kes juhindub vastavast seadusandlusest, õppekavadega
määratud vastuvõtutingimustest ja õppekohtade koolitustellimusest. Kooli kandideerija läbib
vastuvõtukomisjonis vestluse.
5.4. Kooli vastuvõetud õpilaskandidaat kantakse kooli õpilaste nimekirja direktori käskkirjaga hiljemalt õppetöö alguseks tema poolt esitatud õppima asumise kinnituse ja eriala vastuvõtukomisjoni otsuse alusel.
5.5. Pärast õppetöö algust kahe nädala jooksul mõjuva põhjuseta õppetööle mitteasunud mistahes
esimese õppeaasta õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast ning vabanenud kohale saab asuda õppima samal aastal kandideerinute seast järgnev õpilaskandidaat.
5.6. Õppeaasta kestel on võimalik õpilasi vastu võtta ainult vabade õppekohtade olemasolul. Õppekavade erinevuse korral peab õpilane sooritama kõik selles õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused, mida eelmine õppekava ei sisaldanud.
5.7. Vabade koolituskohtade puudumisel rakendab kool õppida soovijatele riiklikult kehtestatud programmide võimalusi.
5.8. Õpilasel on õigus olla kinnitatud ühele riikliku koolitustellimuse õppekohale.
5.9. Õpilase vastuvõtul kooli teavitatakse teda tema isikuandmete kasutamisest õppeprotsessis ja õpilane kinnitab, et ta on sellest teadlik ning sellega nõus.
5.10. Pärast õpilase arvamist õpilaste nimekirja väljastatakse talle kahe nädala jooksul õpilaspilet.
5.10.1. Õpilaspilet on õpilase isikut ja koolis õppimist tõendav õpilase foto ja turvaelemendiga
dokument.
5.10.2. Õpilaspileti väljaandmise korraldab õppeosakond.
5.10.3. Õpilaspilet kehtib nominaalse õppeaja või elektroonilise õpilaspileti korral kiibile kantud
5.10.5. Õpilaspileti kaotamisel, rikkumisel või varastamisel esitab õpilane kooli direktorile kirjaliku
avalduse õpilaspileti duplikaadi saamiseks. Dublikaat on tasuline.
5.10.6. Kooli lõpetamisel või koolist lahkumisel tagastab õpilane kehtiva õpilaspileti koolile enne
talle dokumentide tagastamist.
5.10.7. Tagastatud õpilaspilet hävitatakse.
 
6. Õpilase õigused ja kohustused
6.1. Õpilane on kohustatud
6.1.1. osalema õppetöös ja täitma õigeaegselt õppekavas ette nähtud ülesandeid;
6.1.2. täitma õigus- ja haldusaktide, kooli põhimääruse, õppekorralduseeskirja, kooli õpilaste sisekorraeeskirja ning muude dokumentidega kehtestatud kohustusi ja kandma vastutust nende rikkumise korral;
6.1.3. hoidma kooli vara ning hüvitama tekitatud kahju;
6.1.4. hoidma enda ja kooli head mainet;
6.1.5. teavitama võimalikest ohtudest, kooli maine ja vara kahjustamisest koheselt lähimat kooli töötajat;
6.1.6. täitma teisi õigus- ja haldusaktidest tulenevaid kohustusi.
6.2. Õpilasel on õigus
6.2.1 võtta osa õppetööst vastavalt kooli sisekorraeeskirjale;
6.2.2. tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavaga, kooli põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduseeskirjaga;
6.2.3. saada õppekavajärgset õpet;
6.2.4. valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
6.2.5. saada pedagoogidelt nende tööaja piires konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes;
6.2.6. osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
6.2.7. kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, vahendeid koolis kehtestatud korras;
6.2.8. saada toetust kooli poolt õppe- ja töövahendite või tööriiete ostmiseks vastavalt direktori poolt kinnitatud esemete nimekirjale ja toetuse ulatusele esemete baasmaksumusest;
6.2.9. saada Vabariigi Valitsuse ja omavalitsuste kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
6.2.10. saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
6.2.11. saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
6.2.12. kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul on õigus jätkata üldharidusõpinguid vastavalt õigusaktidele;
6.2.13. saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet;
6.2.14. saada toetust koolilõuna kulude katmiseks seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
6.2.15. saada sõidukulu hüvitamist seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
6.2.16. pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;
6.2.17. saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;
6.2.18. pöörduda oma õiguste kaitseks grupijuhendaja, sotsiaaltöötaja, direktori, nõukogu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
6.2.19. kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.
 
7. Varasemate õpingute või töökogemuse arvestamine (VÕTA)
7.1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine toimub vastavalt kooli dokumendile „Varasemate õpingute või töökogemuse arvestamise tingimused ja kord Viljandi Kutseõppekeskuses“.
7.2. Kool rakendab VÕTA-t individuaalse hindamise korras õpilase taotluse alusel:
7.2.1. vastuvõtutingimuste täitmisel;
7.2.2. õppekava täitmisel (va lõpueksam);
7.2.3. kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena.
 
8. Külalisõpilasena õppimine
8.1. Külalisõpilane on mõne teise sama liiki kutseõppeasutuse võrdväärset ja samasisulist õppekava täitev õpilane, kes on tulnud kooli omandama teatud õppeaineid kindla perioodi vältel. Talle laienevad kõik kooli õpilaste õigused ja kohustused.
8.2. Külalisõpilase õpe koolis toimub kooli direktori loal ja vastava lepingu alusel.
8.3. Õppeaja lõppedes väljastatakse külalisõpilasele läbitud õppe kohta tõend, mis kinnitatakse kooli direktori allkirja ja pitsatiga.
8.4. Kui külalisõpilane ei ole täitnud lepingu tingimusi, on kooli direktoril õigus katkestada tema õpingud.
 
9. Välismaal õppimine
9.1. Õpilasel on võimalik õppida välismaal:
9.1.1. rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja koolide stipendiaadina;
9.1.2. õpilasvahetuse korras organisatsioonide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;
9.1.3. isiklikul initsiatiivil.
9.2. Välismaal õppimise võimaluse otsustab osakonnajuhataja(konsulteerides grupijuhendaja ja erialaõpetajatega) õpilase avalduse alusel, arvestades õppeedukust ja erialaseid saavutusi.
9.3. Rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja koolide vaheliste lepingute alusel välismaal õppimist taotlevad õpilased osalevad reeglina kooli poolt korraldataval konkursil.
9.4. Välismaale õppima siirdunud õpilane loetakse koolis õpinguid mitte katkestanuks. Õpilasel on õigus välismaal õppimise ajaks taotleda individuaalset õppetöögraafikut.
9.5. Välismaal õppivaks õpilaseks vormistatakse kooli direktori käskkirjaga, kus näidatakse vastav kool/organisatsioon ja seal õppimise periood, v.a. praktika korral, siis vormistatakse praktika leping.
9.6. Välismaal õpilaseks arvatud õpilane täidab õppekava vastavas välisriigi koolis ja tema õppeaeg seetõttu välismaal oldud aja arvel ei pikene.
9.7. Välismaa koolide juures sooritatud arvestusi, eksameid, praktikat ning õppeainete kokkuvõtvaid hindeid tunnustatakse kooli õppekava täitmisel õppekorralduseeskirjaga sätestatud korras (VÕTA).
9.8. Põhikooli baasil esimesel kursusel õppimise ajal ei ole välismaal õppimine üldjuhul lubatud. Erandid ning alaealiste õpilaste välisõpingute võimalikkuse otsustab nõukogu. Alaealise õpilase välismaale õppima või praktikale asumiseks on vajalik tema vanemate või hooldaja kirjalik nõusolek.
9.9. Välismaal õppimise kulusid kool ei kanna, v.a. juhul, kui selleks on programmis või projektis vahendid ette nähtud.
 
10. Akadeemiline puhkus
10.1. Akadeemiline puhkus on õpilase vabastamine õppekohustustest.
10.2. Akadeemilisele puhkusele jäämiseks ja selle lõpetamiseks esitab õpilane avalduse kooli direktori nimele. Akadeemiline puhkus vormistatakse direktori käskkirjaga.
10.3. Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni:
10.3.1 tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab õpilane teda raviva arsti või meditsiiniasutuse tõendi;
10.3.2. Eesti kaitseväeteenistusse teenima asumisel on akadeemilise puhkuse saamise aluseks kutse ajateenistusse;
10.3.3. lapse hooldamiseks akadeemilise puhkuse saamise aluseks on lapse sünnitunnistuse koopia.
10.4. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad kooli õpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid ning likvideerida õppevõlgnevusi.
10.5. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õpilasi üle järgmisele kursusele. Akadeemilisele puhkusele siirdunud õpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.
10.6. Akadeemilise puhkuse lõppemisel kirjutab õpilane avalduse akadeemilise puhkuse lõppemise kohta ja õppima asumiseks vastaval õppekaval.
10.7. Õppima saab asuda õppekavale, millel on õppe läbiviimise õigus. Varasemaid õpinguid on võimalik arvestada rakendades VÕTA korda.
10.8. Akadeemilise puhkuse ajal ei maksta stipendiume, õppetoetusi ja muid koolist saadavaid toetusi.
10.9. Kui õpilane ei ole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist kahe nädala jooksul ilmunud õppetööle, kustutatakse ta grupijuhendaja/osakonnajuhataja esildise alusel õpilaste nimekirjast.
 
11. Õpilaste väljaarvamine
11.1. Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga.
11.2. Õpilase väljaarvamine toimub osakonnajuhi esildise alusel:
11.2.1. seoses õppekava täitmisega täies mahus;
11.2.2. nominaalse õppeaja lõpukuupäeva möödumisel;
11.2.3. kõigi õppetasemete esimese õppeaasta õpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta
õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle asunud;
11.2.4. pärast akadeemilise puhkuse lõppemist, kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul ilmunud õppe tööle;
11.2.5. kooli sisekorraeeskirjade mittetäitmisel;
11.2.6. õpilaskodu sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu;
11.2.7. edasijõudmatuse tõttu;
11.2.8. õppetööst mitteosavõtu tõttu;
11.2.9 praktika ajal toimepandud süüteo tõttu, mis on ettevõtte juhtkonna poolt tõendatud.
11.3. Õpilase väljaarvamine võib toimuda õpilase avalduse alusel, millel alaealise õpilase puhul peab olema lapsevanema või hooldaja kooskõlastus.
11.4. Õpilase väljaarvamine võib toimuda pooltest sõltumatutel asjaoludel lapsevanema või hooldaja või grupijuhendaja esildise alusel:
11.4.1. õpilase tervisliku seisundi tõttu arstliku hinnangu alusel;
11.4.2. õpilase kinnipidamisasutusse suunamise korral;
11.4.3. õpilase surma korral surmatunnistuse alusel.
11.5. Õpilase väljaarvamiseks edasijõudmatuse, õppetööst mitteosavõtu või sisekorraeeskirjade mittetäitmise tõttu esitab grupijuhendaja osakonnajuhile ülevaate õpilase õppeedukuse ja puudumiste kohta, sisekorraeeskirjade mittetäitmise õpilase seletuskirja ning õpilase iseloomustuse koos hinnanguga õpilase käitumisele ning ülevaate väljalangemist ennetavatest tegevustest, s.h sotsiaalpedagoogi seisukoht väljaarvamise kohta. Osakonnajuht edastab materjalid pärast omapoolset kinnitust direktorile.
11.6. Esitatud avalduste ja esildiste alusel langetab direktor otsuse õpilase väljaarvamise kohta ühe nädala jooksul.
11.7. Alaealise õpilase väljaarvamisest teavitab sekretär õpilase vanemaid või hooldajaid, saates neile posti teel väljavõtte käskkirjast. Otsus saadetakse vajadusel elektroonse posti teel ka õpilase omavalitsuse sotsiaaltöötajale. Täisealise õppija puhul saadab sekretär väljavõtte käskkirjast õpilase e-maili aadressile.
11.8. Sekretär väljastab koolist välja arvatud õpilastele ja kooli lõpetajatele ringkäigulehe (vastav vorm), mille õpilane täidab dokumentide väljastamiseks.
11.9. Koolist lahkuva õpilase ringkäigulehe täitmise eesmärgiks on välistada võlgnevuste olemasolu ja osapoolte edasisi pretensioone.
11.10. Dokumentide väljastamine toimub sekretäri juures õpilasele, lapsevanemale või vastavalt volitatud isikule ringkäigulehe esitamisel allkirja vastu.
12. Õpingute lõpetamine
12.1. Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus koos hinnete lehega.
12.2. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga või lõpueksamiga.
12.3. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on kutsekeskhariduse omandamisel vabatahtlik
12.4. Kutsekeskhariduse õppekaval õppijal on võimalik kool lõpetada kiitusega
12.4.1.kui keskmine hinne hinnete lehel on vähemalt 4,6 (sealjuures on eristava hindamisega hinnatud vähemalt pool üldõpingute moodulite mahust ja pool põhi- ja valikõpingute moodulite mahust, arvesse lähevad kõik moodulid ja nende lõpphinded on „väga hea“ („5“) või „hea“ („4“);
12.4.2. eriala lõpueksam on sooritatud hindele „5“ või on sooritatud kutseeksam
12.4.3. kiitusega lõpetamise tingimused on kehtestatud HTM ministri määrusega „Kutsekeskhariduse õppekaval õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused“.
12.5. Kooli ei saa lõpetada eksternina (st. sooritades ainult eksameid ja arvestusi, õpet läbimata).
13. Õpingute jätkamine
13.1. Õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel. Sellisel juhul, samuti üleminekul teisele õppekavale, kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid.
13.2. Kutsekeskhariduse omandanud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses koolis või gümnaasiumis.
13.3. Kutsekeskhariduse omandanud isikul on õigus jätkata õpinguid kõrghariduse esimesel astmel.
 
4. Õppekasvatustöö kavandamine 
 
14. Õppeaasta, õppetöö graafik
14.1. Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil.
14.2. Õppetöö algab 1. septembrile lähimal esmaspäeval.
14.3. Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.
14.4. Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti või 40 õppenädalat (vastavalt õppekavale)..
14.5. Õppeaasta jaguneb perioodideks, nende ajaline jaotus määratakse igaks õppeaastaks akadeemilises kalendris.
14.6. Õppetöö korralduse aluseks on õppetöögraafik, mis sätestab kontaktõppe ja praktilise töö ning praktika toimumise ajad üheks õppeaastaks.
14.7. Õppetöögraafiku järgimine on õpilasele kohustuslik. Kõrvalekaldumine on võimalik, kui õpilasel on selleks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolul vormistatakse õpilasele individuaalne õppetöögraafik.
 
15. Tunniplaan
15.1. Tunniplaan on õppetöö toimumise alusdokument, mis koostatakse iga eriala ja õppegrupi jaoks lähtudes vastavast õppekavast, õppetöögraafikust ja akadeemilisest kalendrist.
15.2. Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid:
15.2.1. õppeaine nimetus;
15.2.2. õpetaja nimi;
15.2.3. õppeaine toimumise aeg ja koht.
15.3. Tunnijaotus koostatakse õppeperioodiks õppeosakonna poolt. Tunniplaani muutmine on võimalik põhjustel lähtuvalt kehtivast korrast..
15.4. Tunniplaan tehakse teatavaks vähemalt üks nädal enne kehtima hakkamist.
15.5. Tunniplaan avalikustatakse kooli koduleheküljel ja infosüsteemis.
15.6. Tunniplaan on aluseks õppetöö toimumise kontrollile ja auditoorse/ praktilise õppetöö koormuse arvestamisele.
15.7. Tunniplaaniväliselt on õpetajal üks konsultatsioonitund nädalas. Konsultatsiooni ajad perioodis määrab õpetaja ja avaldab kooli infosüsteemis.
 
16.Koolituskohad
16.1 Riiklik koolitustellimus on riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv tasemeõppes õppekavarühmade ja täiendusõppes kursuste kaupa.
16.2. Koolis on riigi poolt rahastatavad ja muudest vahenditest rahastatavad koolituskohad.
16.3. Riikliku koolitustellimuse suuruse määrab minister oma käskkirjaga, muudest vahenditest rahastatava koolituskohtade arvu määrab direktor oma käskkirjaga.
 
17. Õpingud
17.1. Õpingud on õpilase tegevused õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga seatud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, e-õppe, praktika ja iseseisva tööna.
17.2. Õpingud nii füüsilises kui ka virtuaalses õppekeskkonnas ja õpetaja juhendamisel toimuvad kontaktõppena, sealhulgas praktilise tööna.
17.3. Õpingud töökeskkonnas ja töökohapoolse juhendaja juhendamisel toimuvad praktikana.
17.4. Õpingud, mille käigus õpilane täidab iseseisvalt kindlate eesmärkidega töö- ja õppeülesandeid ja mis on õpetaja poolt tagasisidestatud, toimuvad iseseisva tööna.
17.5. Iseseisev töö on õppekavast tulenev kindla eesmärgiga õpetaja juhendamisel toimuv õpilase iseseisev tegevus, mis lõpeb töö esitamisega ja hindamisega.
17.6. Iseseisev töö moodustab statsionaarse õppevormi puhul vähemalt 15 protsenti ja mittestatsionaarse õppevormi puhul üle 50 protsendi õpingute kogumahust.
17.7. Õpingute korraldamisel mittestatsionaarses õppevormis ei kohaldata asjaomase taseme kutseõppe praktika ja praktilise töö mahu sätteid, seejuures peavad õpingud tagama asjaomaste õpiväljundite saavutamise.
 
18. Õppekavad
18.1. Õppekavaga määratakse kindlaks:
18.1.1. kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded;
18.1.2. saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
18.1.3. õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded;
18.1.4. õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega;
18.1.5. moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused;
18.1.6. õppe käigus omandatavad osakutsed (kutsestandardite alusel).
18.2. Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppe kavadeks.
18.2.1. esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu;
18.2.2. jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.
18.2.3. Kool koostab õppekava kindlale kvalifikatsioonitasemele iga kutse- või eriala kohta, mida
koolis on võimalik omandada. Kooli õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt nõukoguga.
18.2.4. Kui õppekava alusel on võimalik omandada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel.
 
19. Õppekava moodulid
19.1. Õppekavades esitatakse õppesisu moodulitena.
19.2. Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.
19.3. Moodulile määratud arvestuspunktide arv sõltub mooduli eesmärgist ja õpiväljunditest.
19.4. Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks.
19.4.1. Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud.
19.4.2. Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid mahus ja
valikus, mis on vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks.
19.4.3. Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust, õppekavadel mahuga kuni 30 EKAP 0-15% ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õppekava täitmiseks tuleb valikõpingute õpiväljundid saavutada.
19.4.4 Õpilase poolt valitud ainet on võimalik õppida, kui selle valib vähemalt 10 õpilast (kui õppekava ei näe ette teisiti). Kui rühmas on vähem õpilasi, tuleb saavutada õpilaste vahel kokkulepe valitud aine osas. Kui kokkulepet ei saavutata, teeb otsuse kool. Enne 1. septembrit 2013 kehtivates õppekavades määrab valikaine ära kooli õppekava. Juhul, kui õpilane soovib valida valikõpingu teisest kooli õppekavast või teisest koolist, esitab ta taotluse valikõpingute arvestamiseks, kasutades selleks VÕTA toiminguid.
19.5. Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtme-pädevuste õppe õpiväljundid.
 
20. Moodulite rakenduskava
20.1. Moodulite rakenduskava koostatakse igale kooli õppekavale, hõlmates kõik selle õppekava moodulid, see on õppekava rakendamise ehk õppekaval õppekasvatustöö läbiviimise alusdokument ning selle koostamisel lähtutakse õppekava terviklikkuse põhimõttest. Konkreetse mooduli kohta käiva osa moodulite rakenduskavas koostavad selle rakendamisega seotud õpetajad.
20.2. Moodulite rakenduskava vormistatakse õppekava iga mooduli kohta vastavalt kooli poolt kehtestatud vormile.
20.3. Kool võib moodulite rakenduskava muuta vastavalt vajadusele, säilitades vastavuse õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele, hindamiskriteeriumitele ja moodulitele.
20.4 Moodulite rakenduskava ja selle muudatused kinnitab direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt kooli nõukoguga. Esimest korda kinnitatakse moodulite rakenduskava samaaegselt kooli õppekavaga.
20.5. Kool avalikustab kooli õppekava koos moodulite rakenduskavaga kooli kodulehel.
20.6. Kool säilitab moodulite rakenduskava vähemalt ajani, kui õppekava arhiveeritakse hariduse infosüsteemis.
20.7 Varem koostatud õppekavade juures asendab rakenduskava õpetaja töökava. Õpetaja koostab selle kooli õppekava alusel igaks õppenädalaks ja vormistab selle siseveebis selleks koostatud juhendi ja ettenähtud vormi kohaselt.
20.8 Töökavade ja rakenduskavade koostamisel on õpetaja nõustajaks õppekava rühmade õppekavahoidjad ja osakonnajuhid.
20.9. Esimest aastat koolis töötavad õpetajad kooskõlastavad oma töökavad otseste juhtidega enne töökavade sisestamist siseveebi.
20.10. Õpetama hakates tutvustab õpetaja õpilastele õppekava.
 
21. Kooli õppekava kohandamine
21.1. Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtgrupile.
21.2. Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute ja praktika sisu, valikut ja osakaalu õppekavas.
21.3. Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Lähtudes kooli dokumendist „Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise ning erivajaduste väljaselgitamise kord“. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor.
 
22. Õpiväljundid
22.1. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad elukestva õppe võtmepädevused ning eri- ja kutsealased teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli, teema või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel.
22.2. Mooduli õpiväljundite saavutatust kontrollitakse kokkuvõtva hindamisega.
 
23. Hindamine
23.1. Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õpilase poolt omandatud teadmiste ja oskuste taseme vastavuse kohta õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.
23.2. Hindamise eesmärk on:
23.21 õpilase arengu toetamine asjakohase tagasiside abil;
23.2.2. teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta;
23.2.3. edasise haridustee valiku toetamine;
23.2.4 õpilase sihikindlalt õppima innustamine;
23.2.5. õpetaja tegevuse suunamine õpilase individuaalse arengu toetamisel ja õppimisel;
23.2.6. aluse andmine otsuse tegemiseks õpilaste järgmisele kursusele üleviimiseks ja kooli lõpetamiseks
23.3. Hindamisel lähtutakse kooli õppekava nõudmistest.
23.4. Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni – kujundav ja kokkuvõttev hindamine.
Mõlemaid võib kasutada ka enesehindamisel. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
23.4.1. Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Kujundavat hindamist väljendatakse üldjuhul sõnaliselt ja selle eesmärk on korrigeerida õppeprotsessi enne kokkuvõtvat hindamist.
23.4.2. Kokkuvõtva hindamise abil antakse õpilasele ja teistele huvigruppidele infot õpiväljundite saavutatuse kohta. Hinnang mooduli õpiväljundite saavutatuse kohta antakse mooduli kokkuvõtva hindamisega. Moodulite sh üldharidusainete kokkuvõtvad hinded kantakse lõputunnistuse juurde kuuluvale hinnetelehele.
23.5. Kokkuvõttev hindamine on mitteeristav või eristav.
23.5.1. Mitteeristava hindamise puhul õpiväljundite saavutatuse taset ei ole võimalik või vajalik
eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävend, millele vastamise või mille ületamise korral väljendatakse tulemust sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamat taset ehk ebapiisavat tulemust väljendatakse sõnaga „mittearvestatud“. Mitteeristava hindamise puhul kirjeldatakse hindamiskriteeriumid lävendi tasemel.
23.5.2. Eristav hindamine on hindamisviis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse tase määratakse numbrilise hindena. Eristava hindamise skaalas on 3 positiivset ja üks negatiivne hinne. Eristava hindamise puhul kirjeldatakse hindamiskriteeriumid vastavalt hindamisskaalale.
23.5.3 Hindamisskaalad:
hinne «5» – «väga hea» – õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida
iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
hinne «4» – «hea» – õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida
iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine ;
hinne«3» – «rahuldav» – kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel;
hinne«2» – «puudulik» – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
23.6 Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid
23.6.1. Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (näiteks
oskuste demonstratsioon, õpimapp, projekt, esitlus, simulatsioon, praktiline töö, essee,
suuline või kirjalik eksam, test, rühmatöö, diskussioon, aruanne jne).
23.6.2. Hindamiskriteeriumid kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteeriumid on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega.
23.6.3. Õpetamisele asumisel teeb õpetaja õpilastele teatavaks millised ja mis tasemel õpiväljundid on vaja saavutada ja kuidas ning millal saavutatust kontrollitakse.
23.7. Kokkuvõtval hindamisel arvestab õpetaja iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde hindeid, arvestuslike tööde hindeid.
23.8. Kokkuvõtvate arvestustööde aeg kooskõlastatakse teiste õpetajatega ja kantakse siseveebi päevikusse.
23.9. Enne 1.septembrit 2013 kehtivate õppekavade korral pannakse kokkuvõttev iga 40
tunni järel(õppenädal). Kokkuvõtva moodulihinde kujunemise põhimõtted sätestatakse kooli
õppekavas. Praktilise töö hinne pannakse üldjuhul viimases praktikumis praktilise töö sooritamise
lõpliku taseme eest.
23.10. Kui õpilasel on töö sooritamata, või ei ole see sooritatud nõutud tasemel, märgitakse seda hindega „2“ või „MA“ (mittearvestatud).
23.11. Kui õppetöö päevikus on mitterahuldava hinde järele kaldkriipsuga märgitud rahuldav hinne, arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel seda hinnet.
23.12. Õpetaja kannab hinded siseveebi õppetöö päevikusse vastavalt päeviku täitmise korrale. Õppetöö hinded kantakse päevikusse kooli infosüsteemis hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul, kirjalike tööde puhul 3 tööpäeva jooksul. Kui grupijuhendajani jõuab õppijatelt teave hinnete tähtajaks päevikusse mittekandmisest, teavitab ta sellest osakonnajuhti.
23.13. Kui õpetaja ei ole õpilasele tähtajaks hinnet päevikusse kandnud, teavitab grupijuhendaja sellest
osakonnajuhti, vajadusel õppedirektorit, olles eelnevalt konsulteerinud õpetajaga.
23.14. Õpetaja parandab puuduliku hinde pärast õpilase poolt täiendava õppetöö sooritamist, kui on saavutatud rahuldav tulemus.
23.15. Hindamise korraldamisest teavitatakse kooli kodulehe kaudu.
23.16. Õpilane ja tema seaduslik esindaja saavad teavet õpilase õpingutele antud hinnangutest kooli siseveebi päevikute kaudu.
23.17. Hindamise vaidlustamine
23.17.1.Õpilasel on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva (va. eksamihinded) jooksul pärast
hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult motiveeritud taotluse;
23.17.1.Direktor langetab otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult 10 tööpäeva jooksul
taotluse vastuvõtmise päevast arvates.
23.18. Hindamine varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamisel
23.18.1.Varem hindamata õpingute ja töökogemusest õpitu arvestamisel antakse mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse kohta mooduli või teema õpiväljunditele.
23.18.2.Varem hinnatud õpingute arvestamisel:
kantakse üle originaalhinne, kui õpingud on varem hinnatud samas hindamissüsteemis;
arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas hindamissüsteemis või kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud hinnet või kantakse hinded üle mitteeristava hindamise kaudu, kui hindamissüsteeme ei ole võimalik võrrelda.
 
24. Õppe mahu arvestamine
24.1. Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt e EKAP). Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle. Keskmine arvestuslik õppeaasta jooksul omandatava õppe maht on 60 arvestuspunkti.
24.2. Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud erineval viisil õppimise teel.
24.3. Arvestuspunkt võetakse kasutusele õppemahu ühikuna alates 01.09.2013. koostatud õppekavades.
24.4. Enne 01.09.2013. koostatud kooli õppekavades on õppe mahu arvestamise ühikuks õppenädal. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õppeks kulutatud tööle.
24.5. Õppimist tõendavates dokumentides kasutatakse seda õppemahu ühikut, vastavalt kas õppenädal või arvestuspunkt, mida on kasutatud nimetatud dokumendi aluseks olevas õppekavas.
24.6. Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid
saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga.
 
25. Praktika ja praktiline töö
25.1. Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.
25.2. Praktiline töö on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab õppekeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.
25.3. Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist.
25.4. Praktiline töö koolis toimub vastavalt õppekavale ja tunniplaanile praktiliste tööde juhendite alusel ja õpetaja vahetul juhendamisel.
25.5. Tööohutuse alane juhendamine toimub enne praktilise töö algust vastavalt kehtivale eeskirjale „Töötervishoiu, töö- ja tuleohutuse küsimuste käsitlemise juhend“.
25.6. Praktikat viib läbi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi praktikakoht).
25.7. Kool korraldab praktika toimumise vastavalt õppekavale ja direktori poolt kinnitatud eeskirjale „VIKK-i õpilaste praktika korralduse eeskiri“.
25.8. Praktikakoha valimine toimub õpilase eestvedamisel kooli ja praktikakohaga koostöös.
25.9. Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes.
25.10. Praktikal laienevad õpilasele praktikaettevõtte või -asutuse sisekorraeeskirjad ja tööohutsalased õigusaktid.
25.11. Õpilasele koolipoolne praktika juhendaja kinnitatakse osakonnajuhi ettepanekul direktori käskkirjaga.
25.12. Kool tagab:
25.12.1.praktika ettevalmistuse;
25.12.2.praktika toimumise vastavalt õppekavas ettenähtud mahus ja eesmärkidele;
25.12.3.praktika toimumise õppetöö korraldamise graafikus ettenähtud ajal;
25.12.4. õpilase juhendamise
25.12.5. praktika tulemuslikkuse hindamise praktikaaruande avalikul kaitsmisel;
25.12.6.praktikakohapoolsete juhendajate koolitamise, teavitamise ja nõustamise.
25.13. Praktikakorraldus peab vastama tingimustele, mis võimaldavad õppekavas praktikale
seatud õpiväljundite saavutamist .
25.14. Praktikadokumente, mille säilitustähtajad ei tulene muudest õigusaktidest, säilitatakse viis aastat.
 
26. Õppetöö päevik
26.1 Õppetöö päevik on kooli dokument, mida peetakse ühe õpperühma, sealhulgas kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis rühma õppekasvatustöö ja õpilaste õpitulemuste kohta elektroonselt kooli infosüsteemis (siseveebis);
26.2. Õppetöö päevikusse teeb aineõpetaja sissekanded tunni toimumise päeval;
26.3. Õppetöö päeviku täitmisel juhindub õpetaja siseveebis olevast päeviku täitmise tehnilisest
juhendist;
26.4. Õppetöö päevikus õpilase nime ees kasutatavate märkide tähendus:
K- õpilane õpib kutseõppe õppekaval;
A-õpilane on akadeemilisel puhkusel;
V-õpilane on koolist välja arvatud.
26.5. Õppetöö päevikus kasutatakse järgmisi märke :
„-“ puudumine õppetöölt
„ +“ hilinemine õppetööle
„P“ põhjuseta puudumine
„V“ vabandatav puudumine
26.6. Õppeaasta lõpul tehakse siseveebi päevikust väljatrükk või säilitatakse elektroonilisel kujul
süsteemiväliselt.
26.7. Õppetöö päevikud kuuluvad säilitamisele kooli arhiivis 5 aastat.
 
27.Edasijõudmine õppetöös, õppevõlgnevuste arvestamise alused
27.1. Edasijõudmine õppetöös tähendab positiivsete tulemustega õppekava läbimist etteantud
tähtaegadeks.
27.2. Õpilase õpitulemuste kohta peetakse arvestust kooli infosüsteemis. Õpilasel on kohustus olla kursis oma õppetöö tulemustega.
27.3. Õppeaasta lõppedes väljastab grupijuhendaja õpilasele soovi korral hinnetelehe.
27.4. Infosüsteemis olev hinneteleht on kooli akadeemilise õiendi, õpingukaardi ja kooli lõputunnistuse
juurde kuuluva hinnetelehe väljaandmise aluseks..
27.5. Õppetöö tulemuste analüüsi osakonna õpilaste kohta õppeperioodide ja õppeaasta lõikes teeb
osakonnajuht, kooli kohta direktor.
27.6. Järgmise õppeaasta õpingutele lubamine otsustatakse õppeaasta lõpul osakonnajuhi esildise
alusel.
27.7. Edasijõudmatus õppetöös on õppekava täitmata jätmine ettenähtud tähtaegadeks, see
tähendab, et on tekkinud õppevõlgnevus.
27.8. Õppevõlgnevust tähistab õppetöö päevikus kokkuvõttev hinne “2“ või „MA“
27.9. Õpilasel, kellel on kokkuvõtva hindena „2“ või mittearvestatud, on kohustus eelmise õppeperioodi võlgnevus likvideerida hiljemalt järgmise õppeperioodi lõpuks.
27.10. Puuduliku õpitulemuse äraõppimiseks ja vastamiseks koostab aineõpetaja õppijale kooli infosüsteemis õpiabi kava, kuhu on kantud õpitavad teema(d) ja konsultatsioonide ning vastamise ajad.
27.11. Õpiabiplaani täitmist jälgivad õpetaja, grupijuhendaja ja sotsiaalpedagoog. Nende poolt määratud tähtaegadel on õpilane kohustatud tulema vestlema õpiabiplaani täitmisest.
27.12. Õpilane, kes ei ole vastavalt õpiabi plaanile õppevõlgnevusi tähtajaks likvideerinud, suunab grupijuhendaja osakonna juhi juurde, et koos leida lahendused õppevõlgnevuste likvideerimiseks.
27.13. Õppevõlgnevustega õpilasi üldjuhul enne õppevõlgnevuste likvideerimist praktikale ei lubata.
27.14. Õppetöö korralduse graafiku kohaselt mõjuva põhjuseta sooritamata praktika on õppevõlgnevus, mis tuleb sooritada enne uue õppeaasta algust. Praktika sooritamise koha määrab osakonna-juht.
27.15. Õppeaasta jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale individuaalsele õppetööle, mis viiakse läbi õppeaasta lõpul juunis või augustis.
27.16. Õppeaastat ei jäeta kordama erivajadusest tingitud individuaalse õppekava alusel õppivaid õpilasi. Tekkinud õppevõlgnevused tuleb likvideerida õppeaasta jooksul.
27.17. Erandkorras võib kooli nõukogu heakskiidul õppevõlgnevutega õpilase mõjuvatel põhjustel lubada järgmisele õppeaastale . Sel juhul on õpilane kohustatud õppevõlgnevused likvideerima septembrikuu lõpuks.
27.18. Kutsekeskhariduse õppekaval õpilasel on võimalik taotleda üleminekut kutseõppele. Selleks peab õpilane esitama avalduse ning alaealise õpilane puhul on vajalik ka lapsevanema/ hooldaja nõusolek Avaldus on vaja kooskõlastada osakonnajuhiga.
27.19. Õpilase võib osakonnajuhi esildise alusel õpilaste nimekirjast välja arvata:
27.21.1. kui tal on õppevõlgnevusi mahus rohkem kui kuus õppenädalat või 10 EKAP-t;
27.21.2. on sooritanud koolieksami kolmel korral negatiivsele tulemusele;
27.21.3. nominaalne õppeaeg on lõppenud, kuid õppekava maht ei ole täidetud (õpilasele
antakse väljavõte õpitulemuste registrist, kuhu on märgitud läbitud moodulite mahud ja
kokkuvõtvad hinded).
27.20. Õpilane võib taotleda mõjuvatel põhjustel õppevõlgnevuste likvideerimiseks õpingute pikendamist, st õppe lõpukuupäeva edasilükkamist. Õpingute pikendamine on võimalik ainult tingimusel, et õppekaval on jätkuvalt õppe läbiviimise õigus ja õppekava maht on rohkem kui 20 õppenädalat või 15 EKAP.
27.21. Õpingute pikendamise otsustab direktor õpilase avalduse alusel ning otsus vormistatakse direktori käskkirjaga. Avaldus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist.
 
28. Õppetööst osavõtt
28.1. Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt õppetöögraafikule, tunniplaanile ja
kokkulepetele õpetajaga.
28.2. Õppetööst puudumise ja hilinemise kohta teeb õpetaja vastava märke siseveebis olevasse õppegrupi päevikusse iga tunni kohta. Sissekanded tehakse tunni toimumise kuupäeval
(punkt 26.5).
28.3. Kui õpilane on hilinenud rohkem kui 15 minutit, märgitakse ta puudujaks.
28.4. Õpilase kolme järjestikuse puudumise korral informeerib aineõpetaja grupijuhendajat.
28.5. Õppetööst osavõttu jälgib igapäevaselt grupijuhendaja.
28.6. Õpilane on kohustatud teatama grupijuhendajale või praktikajuhendajale puudumise asjaoludest esimesel puudumise päeval. Kutsekeskhariduse õppes õppijad esitavad dokumendid puudumise põhjendatuks lugemiseks hiljemalt 2 päeva jooksul pärast õppetööle jõudmist.
28.7. Kui õpilane ei ole teavitanud grupijuhendajat puudumise põhjusest, peab grupijuhendaja hiljemalt puudumise kolmandal päeval võtma kontakti õpilasega (alaealise õpilane puhul lapsevanema või hooldajaga) puudumise põhjuse väljaselgitamiseks.
28.8. Puudumine loetakse põhjendatuks:
28.8.1. õpilase haigestumise või temale tervishoiuteenuse osutamise korral (nõutav arstitõend )
28.8.2. lähedaste surma korral (kuni kolm päeva);
28.8.3. EV Kaitsejõudude ja Politsei töötaja teatise alusel;
28.8.4. kooli juhtkonna poolt määratud esindamisülesannete täitmisel;
28.8.5. ülekooliliste ürituste korral;
28.8.6. läbimatu koolitee või mõni muu looduse poolt tekitatud takistuse korral
28.8.7. õpilase õppetööst vabastamist taotleva ettevõtte või organisatsiooni ametliku kirjaga;
28.8.8. mõjuvatel põhjustel õpilase isikliku või alaealise õppija puhul lapsevanema avalduse alusel. Avalduses peab olema märgitud avaldaja ees- ja perekonnanimi, õppegrupp, puudumise aeg, puudumise põhjus. Õpilane kooskõlastab avalduse enne puudumist grupijuhendajaga.
28.9. Kui õpilane on põhjuseta puudunud 20 õppetundi, teavitab grupijuhendaja alaealiste õpilaste
puhul sellest lapsevanemat ja vajadusel sotsiaalpedagoogi..
28.10. Puudumiste jätkumisel rakendatakse teisi mõjutusviise (noomitus, puudumiste jätkumisel - vali noomitus jne).
28.11. Õpilase õppetöölt puudumiseks üle kahe nädala või samaaegselt teises koolis õppimiseks(näit. autokool) annab loa õpilasele osakonnajuht õpilase avalduse alusel.
28.12. Õpilased, kellel ei ole õppevõlgnevusi ja kelle käitumine on eeskujulik, võivad koos õpetajaga otsustada õppetöös osalemise vajalikkuse üle. Õpetajal on õigus vabastada õpilane oma ainetundidest peale tema teadmiste ja oskuste kontrollimist, kui selgub, et need on nõutaval tasemel.
 
29. Õpilaste mõjutamine
29.1. Heade saavutuste eest õppe – ja praktilises töös, huvitegevuses ja muudes koolielu valdkondades
tunnustatakse õpilasi järgmiselt:
29.2.1. suuline või kirjalik kiitus;
29.2.2. suuline või kirjalik tänu,
29.2.3. tänulõuna;
29.2.4. õppestipendiumi maksmine;
29.2.5. majutamine õpilaskodus soodustingimustel;
29.2.6. preemiasõit või õppereis;
29.2.7. välismaale õppima või praktikale suunamine;
29.2.8. rahaline preemia, kinkekaart või mälestusese;
29.2.9. õpilaste esitamine tunnustamiseks koolivälistele institutsioonidele (oma- ja maavalitsused,
kutsealaliidud, haridus- ja teadusministeerium, vabariigi valitsus);
29.2.10.kooli auraamatusse kandmine - kooli kiitusega lõpetajad või mõnel muul viisil saavutatud
väga hea tulemuse eest
29.3 Kiitused avalikustatakse kooli infostendidel ja siseveebis.
29.4. Õppedistsipliini, kooli või õpilaskodu sisekorra eeskirjade või muude korralduslike aktide nõuete mittetäitmisel rakendatakse õpilastele järgmisi mõjutusvahendeid:
29.4.1. märkus(suuline või kirjalik);
29.4.2. noomitus(suuline või kirjalik);
29.4.3. ühiskasulik töö alaealise vales kohas suitsetamise või suitsetamise/tubakalaadsete toodete
tarbimine, vara või keskkonna lõhkumie, vandaalitsemine, sodimine, prügi mahapanek vales kohas jms.);
29.4.4. koolist või õpilaskodust välja arvamine(rakendatakse vääritu käitumise korral - eksimine
üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide ning hea tava vastu, sisekorraeeskirjade
rikkumine, tahtlikult toimepandud kuritegu, dokumentide võltsimine, praktika ajal toimepandud tõendatud süütegu, eriala kutse-eetika normide rikkumine, korduvad
rikkumised).
 
30. Tugiteenuste osutamise tingimused ja kord
30.1. Õpilase toetamine, sh erivajadustega õpilase toetamise aluseks on koolis direktori käskkirjaga kinnitatud kord „Tugisüsteemid ja teenused“.
30.2. Erivajadusega õpilane õpetamisel lähtutakse kaasava kooli põhimõtetest, mille kohaselt saavad koos õppida erinevate füüsiliste, intellektuaalsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete, keeleliste, vaimsete võimetega õpilased.
30.3. Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on kooli õppekavast lähtuv erivajadusega õpilase jaoks koostatud õppekava, kus on arvestatud õpilase erinevaid vajadusi ning mille kaudu luuakse õpilasele tingimused kutseõppeks ja isiksuse arenguks.
30.4. Individuaalse õppekava koostamisel lähtutakse direktori käskkirjaga kinnitatud korrast
„Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise ning erivajaduste väljaselgitamise kord“.
30.5. Kui on palju sarnase erivajadusega õpilasi, kes soovivad õppida ühte eriala, siis võib kool
nõukogu otsusega moodustada nendest õpilastest eraldi õppegrupi. Sellisel juhul koostatakse
Individuaalne õppekava selle õppegrupi jaoks.
30.6. Õpilasele, kes on erialaselt andekas, kohaldatakse võimalusel täiendavat väljaõpet või
kohaldatakse erisust praktikakorralduses (näiteks ettevalmistamine erialasteks õpilasvõistlusteks
ja –konkurssideks).
30.7. Üldharidusainetes rakendatakse diferentseeritud õpetamist, kasutades sobivaid õppemeetodeid ja -materjale jms. Samuti rakendatakse õppegrupi õppekavast lähtuvalt miinimumnõudeid sisaldavaid töökavasid, erineva raskusastmega ülesandeid.
 
31. Eksamite ja lõputööde kaitsmise läbiviimine
31.1. Lõpueksam on erialaeksam, kutseeksam ja/või lõputöö kaitsmine. Kutsekeskharidusõppe korral tuleb sooritada ka üldharidusainete eksamid, kui need on õppekavas ette nähtud.
31.2. Õppekavast lähtuvalt võib praktilise lõputöö kohta teostada ka kirjaliku töö. Kirjalikele töödele esitatavad sisu nõuded on määratud kooli kirjalike õpilastööde koostamise juhendiga.
31.3. Eksamid korraldatakse vastavalt direktori poolt kinnitatud eeskirjale.
31.4. Lõpueksamile pääsemise eelduseks on õppekava täitmine täies mahus .
31.5. Lõpueksamile pääsemise otsustab osakonnajuht grupijuhendaja esildise alusel. Lõpueksamile
lubamine vormistatakse direktori käskkirjaga.
31.6. Lõpueksamite/lõputööde kaitsmise graafiku koostab õppejuht osakonnajuhatajatelt saadud ettepanekute alusel hiljemalt üks kuu enne eksamiperioodi algust. Graafiku kinnitab direktor käskkirjaga. Lõpueksamite graafikud pannakse välja infostendidele ja siseveebi.
31.7. Kutseeksamil osalemiseks tuleb registreeruda kutsealaliituses ning eksamite toimumise aeg määratakse nende poolt.
31.8. Riiklike gümnaasiumi lõpueksamite registreerimise korra ja tähtajad määrab haridusminister oma käskkirjaga ja nende sooritamine on õpilasele vabatahtlik.
31.9. Õppetöö lõppemise ning kooli lõpueksamite vahe on vähemalt kaks päeva.
31.10. Lõpueksamiteks/lõputööde kaitsmiseks moodustatakse osakonnajuhataja poolt eksamikomisjon, mille koosseis kinnitatakse direktori käskkirjaga vähemalt üks kuu enne eksamiperioodi algust. Komisjoni kuuluvad kooli ja tööandjate või nende liitude esindajad.
31.11. Lõpueksamite ülesanded koostavad kutset omistavad organisatsioonid või õpetajad vastavalt õppekavale. Kooli koostatud lõpueksamite või kutseeksamite ülesanded kinnitab õppejuht hiljemalt üks kuu enne eksamiperioodi algust.
31.12. Eksami läbiviimise eest vastutab eksamikomisjon, korraldusliku külje eest vastutab eksamineeriv õpetaja.
31.13. Eksamiprotokolli valmistab ette õppeosakond, kandes sinna kõigi eksamile lubatud õpilaste nimed. Individuaalse töökava alusel õppivate õpilaste eksamitulemuste kohta tehakse protokolli vastavasisuline märge.
31.14. Allkirjastatud protokolli koos eksamitulemustega esitab eksamikomisjoni esimees pärast eksami lõppemist õppejuhile.
31.15. Õpilaste informeerimise eksami tulemustest korraldab eksamikomisjoni esimees.
31.16. Kui õpilane ei nõustu lõpueksami/lõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada eksamikomisjoni esimehele kirjalik avaldus hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Komisjon peab kaebuse läbi vaatama hiljemalt kahe päeva jooksul alates kaebuse esitamisest.
31.17. Kui eksamile/lõputööde kaitsmisele lubatud õpilane hilineb, otsustab tema eksamile lubamise eksamikomisjon. Kui õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile/lõputööde kaitsmisele, märgitakse tema kohta protokolli "mitteilmunud". Eksamile või lõputöö kaitsmisele mitteilmumisest peab õpilane teavitama komisjoni esimesel võimalusel. Märge "mitteilmunud" võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt negatiivse hindega. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse kolme tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest. Mõjuvatel põhjustel eksamilt puudunud õpilasel on õigus eksam sooritada eksamineerija(te) poolt uuesti määratud ajal.
31.18. Eksamineerijatel on õigus õpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti eksamineerijaid või kaasõpilasi segava, solvava või halvustava käitumise korral. Vastava korralduse teinud eksamikomisjoni liige kannab sellekohase märkuse eksamiprotokolli.
31.19. Eksamineeritaval on õigus:
31.19.1.kasutada eksamineerijate poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;
31.19.2.esitada eksamikomisjoni esimehele eksamitulemusega mittenõustumisel kirjalik protest koos vastavate põhjendustega ühe tööpäeva jooksul peale eksami või arvestuse tulemuste väljakuulutamist. Komisjoni esimees lahendab küsimuse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist;
32.19.3.tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ühe tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste
väljakuulutamisest.
31.20. Eksami mittesooritamine ühes õppeaines ei takista üldjuhul teiste ainete eksamite sooritamist.
31.21. Kutseeksami võib ühitada kooli lõpueksamiga. Alates 1. septembrist 2016 on kooli lõpetamiseks
vajalik sooritada kutseeksam.
31.22. Kooli lõputööd kuuluvad avalikule kaitsmisele.
31.23. Õppekavast tulenevalt võidakse kaitsta avalikult ka teisi töid (õppeaine lõputööd, uurimustööd, praktika aruanded, seminaritööd, iseseisvad tööd jne.).
31.24. Kui osakonnajuhataja peab vajalikuks, toimub kooli lõputööde ja praktika aruannete eelkaitsmine. Ettepaneku eelkaitsmise korraldamiseks võivad teha ka õpilased.
31.25. Kutsekeskhariduse õppekaval õppiv õpilane esitab osakonnajuhile kirjaliku avalduse lõputöö
koostamiseks neli kuud enne töö kaitsmist. Avalduses märgitakse õpilase nimi, planeeritava töö
pealkiri, lõputöö sisu kirjeldus ja kirjaliku osa sisukord, sooritamise aeg ja koht, juhendaja nimi ja
nõusolek.
31.26. Osakonnajuhataja koostab osakonna lõputööde graafiku ja esitab selle õppejuhile. Õppejuht koostab kooli lõputööde nimekirja ja graafiku ning esitab selle direktorile kinnitamiseks. Kui õpilane peale seda soovib muuta kooli lõputöö teemat, peab ta vormistama vastavasisulise taotluse, näidates ära muutuste põhjendused. Osakonnajuhataja nõusoleku korral kinnitatakse direktori käskkirjaga õpilasele uus koolilõputöö teema.
31.27. Koolilõputöö vormistab õpilane vastavalt lõputöö vormistamise juhendile ja esitab vähemalt nädal aega enne kaitsmist juhendajale. Kolm tööpäeva enne komisjoni töö algust esitatakse lõputöö köidetuna ühes eksemplaris osakonnajuhatajale. Koolilõputöö juhendajaks võib olla isik, kellel on antud eriala valdkonnas vastav kutsekvalifikatsioon ja töökogemus.
31.28. Koolilõputööd ei kuulu õpilastele tagastamisele. Kirjalikud lõputööd säilitatakse kooli arhiivis kuni 3 aastat.
31.29. Kui õpilane ei nõustu koolilõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada komisjoni esimehele kirjalik avaldus hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Komisjon peab kaebuse läbi vaatama hiljemalt kahe päeva jooksul alates kaebuse esitamisest.
31.30. Lõputöö kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega "2".
 
32. Õppetoetused, stipendiumid ja muud rahalised soodustused
32.1. Õppetoetuste, stipendiumide ja muude rahaliste soodustuste määrad ning arvestamise
metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus või kooli pidaja.
32.2. Õppetoetuste jaotamisega(põhitoetus ja eritoetus) tegeleb selleks direktori käskkirjaga
Moodustatud komisjon, kes lähtub oma töös kooli dokumendist „Õppetoetuste taotlemise,
Määramise ja maksmise tingimused ning kord Viljandi Kutseõppekeskuses“.
32.2.1. Õppetoetust määratakse kooli infosüsteemis (siseveebis) täidetud õpilaste avalduse
alusel kaks korda aastas viieks kuuks.
32.2.2. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest, akadeemilisel puhkuse ajal, välismaal
õppijale ning mittestatsionaarses õppevormis õppijale.
32.2.3. Esimese õppeaasta õpilane saab hakata taotlema põhitoetust alates veebruarikuust.
32.2.4. Eritoetust võib taotleda igakuiselt.
32.3. Stipendiumite jaotamisega tegeleb selleks direktori käskkirjaga moodustatud komisjon, kes
Lähtub oma töös kooli dokumendist „Viljandi Kutseõppekeskuse stipendiumifond“
32.4. Koolilõuna toetuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse vastavast määrusest ning kooli
korrast „Koolilõuna kasutamise tingimused ja kord Viljandi Kutseõppekeskuses“
32.5. Sõidukulu hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse vastavast määrusest ja kooli dokumendist
„Viljandi Kutseõppekeskuse õpilaste sõitude hüvitamise eeskiri“
32.6. Õppetoetused, stipendiumid ja muud rahalised soodustused kantakse õpilase nimel pangas olevale arveldusarve numbrile, mille õpilane on ise esitanud. Esitatud pangaandmete õigsuse ja korrektsuse eest vastutab õpilane.
32.7. Raha ülekandmine õpilaste pangakontodele toimub selleks eraldatud vahendite piires peale nende laekumist kooli eelarvesse.
 
33. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine
33.1. Pöördumine otsuse tegija poole
33.1.1. Kui õpilane soovib vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, pöördub ta kirjalikult
otsuse teinud isiku poole ning väljendab selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Juhul, kui
arutelu otsuse teinud isikuga õpilase soovi ei muuda, võib õpilane esitada avalduse
vaidlustamiseks õppedirektorile. Avaldus tuleb esitada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul
alates otsuse teatavaks tegemisest. Avalduses kirjeldatakse kõiki juhtumi olulisi aspekte.
33.1.2. Avalduse vastuvõtja selgitab avalduse esitajale, kuidas avaldust menetletakse.
33.1.3. Avalduse läbivaatamise jaoks võib avalduse saaja moodustada kolmeliikmelise komisjoni
ning kaasata komisjoni töösse antud valdkonna eksperte.
33.2. Pöördumine direktori poole
32.2.1. Õppekorraldusega seonduvate otsustega mittenõustumisel on õpilasel ja lapsevanemal (eestkostjal) õigus pöörduda kooli direktori poole kirjaliku avaldusega otsuse läbivaatamiseks viie tööpäeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest.
33.2.2. Kooli direktoril on õigus peatada otsuse täitmine oma käskkirjaga kuni 30 päevaks ja saata see uuesti läbivaatamiseks otsuse teinud isikule.
 
34. Õppekorralduseeskirja rakendamine
34.1. Käesolev eeskiri jõustub 29.08.2016. a.