Kooli ajalugu

  • Viljandi Kutseõppekeskus moodustati 1999.aastal Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja Viljandi Õppekeskuse üendamise teel. 
  • VIKKi alguseks võib lugeda Viljandis asutatud 1906.aastal asutatud  A. Kamseni Kaubanduskooli ja Vana-Võidus 7. augustil 1920.aastal asutatud Alampõllutöökooli.

Koolilugu Vana-Võidus

Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921

Vana-Võidu kutsekool loodi tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse. 1920.aasta 17. augustil peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kooli esimene direktor August Usin võttis esimesed õpilased Vana-Võidu Alampõllutöö Kooli sama aasta septembris. Esimese tunni andis 18 õpilasele härra Eduard Kullasepp 13.jaanuaril 1921.a.

Erinevad on olnud ajad, riigikorrad, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed. Kooli käekäik on olnud keeruline:

  • 17. august 1920 otsustas Viljandi Maakonnavalitsus asutada Vana-Võidu mõisas Vana-Võidu 2-aastase Alampõllutöökooli.

  • 13. jaanuar 1921 toimus 18 õpilasele esimene tund.

  • 2. juunil 1921 asus kooli hoonesse Eesti sõjavägi, õppetöö katkes.

  • 1. novembril 1923 vabastas sõjavägi mõisa ja õppetöö taastati.Põllutöökooli I lendVana-Võidu Alampõllutöökooli I lend.

  • 12. mail 1931 loodi õpilasühing „Vana-Võidu Põllutöökooli Kasvandike Kogu“.

  • 1. augustil 1932 võlgadesse sattunud kool suleti.

  • 1. jaanuaril 1933 avati Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool, paraku õpilaste vähesuse tõttu õppetööd ei alustatud.

  • 30. mail 1936 võttis riigivanem Päts vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“.

  • 1939.a. ehitati mõis ümber kooliks. Kahele tiivale lisati II korrus, paigaldati keskküte.

  • 25. jaanuaril 1941 algas mõisas taas õppetöö. Avati Vana-Võidu üheklassiline kodumajanduskool ja Vana-Võidu neljaklassiline kõrgem kodumajanduskool.

  • Septembris 1942 läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllumajanduskooli juurde.

  • Veebruaris 1944 kolis kool tagasi Vana-Võitu.

  • 4. detsembril 1944 avati Vana-Võidu 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum.

  • Juunis 1945 muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks.

  • 31. mail 1947 reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks.

  • 1. septembril 1964 sai kool uue nime - Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum.

  • 1976.aastal oli taas suur remont, mõisahäärberile ehitati juurde õppeklasside ja söökla tiib.

  • 1. septembril 1991 sai koolist Vana-Võidu Tehnikum.

  • 11.septembril 1992 sai koolist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.

  • 5. märts 1999 moodustati kolme kooli ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Põllumajanduserialad antakse naaberkoolidele, koolist saab tehnoloogiaõppe kool.

  • Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2017 uueks: Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, härrastemaja juurdeehitised lammutati ja fassaad renoveeriti, ehitati õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia.

  • 6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.

Kooli asutamise aastapäeva VIKK 100 vilistlaste kokkutulek toimub Vana-Võidus 15. augustil 2020.a.

Vana-Võidu koolide direktorid: 

  • 1921-1923   August Usin                      
  • 1923-1925   Karl Tõnnis                        
  • 1925-1932   Albert Leesment             
  • 1941-1945   Marie Tärn                        
  • 1945-1950   Heinrich Jaagusoo          
  • 1950-1954   Mihkel Talu                       
  • 1954-1963   Uno Tombak                     
  • 1963-1981   Heldur Koolmeister       
  • 1981-1994   Lembar Kivistik                
  • 1995-1997   Peep Tarre                        
  • 1997-1999   Erik Mäe                            
  • 1999-2004   Margus Ojaots                 
  • 2004 –         Tarmo Loodus                  

Kutsekoolide lugu Viljandis

Kutseharidust on Viljandis antud ammusest ajast. Hansaaja käsitöölised andsid omi oskusi edasi selli-õpipoisi õpetustes, ametikoolide ajalugu ulatub Viljandis aga 100 aasta taha. Linnas on olnud mitmeid erakutsekoole, aga ka linnale kuulunud kutseõppeasutusi. Nõukogude okupatsiooni ajal olid kutsekoolid riiklikud ja allusuid keskvalitsusele. Teadaolevad Viljandi ametikoolid: 

  • 1906  Asutati Viljandi A. Kamseni Kaubanduskool. Lõpetas tegevuse 1913.
  • 1920  Asutati Viljandi Kaubanduskool. Lõpetas tegevuse 1933. 
  • 1923  Asutati Viljandi Linna Ühiskommertsgümnaasium. Reorganiseeriti 1927.
  • 1927  Viljandi Linna Naiskutsekool. Reorganiseeriti 1944.
  • 1934  Asutati Viljandi Tööstusõpilastekool. Reorganiseeriti 1944.
  • 1934  Asutati Viljandi Kaubanduskool.
  • 1934  Asutati Viljandi Tütarlaste Erakaubanduskool.
  • 1937  Moodustati Viljandi Kaubanduskeskkool.
  • 1940  Asutati Viljandi Poeglaste Ametikool. Reorganiseeriti 1942.
  • 1942  Moodustati Viljandi Tööstuskool.
  • 1944  Moodustati Viljandi koolide baasil Tööstuskool nr. 7.
  • 1945  Asutati Viljandi Meditsiiniline Kool. Lõpetas tegevuse 1960.
  • 1947  Asutati Viljandi Vabariiklik Nõukogude Kaubanduse Tehnikum. Lõpetas tegevuse 1951.
  • 1949  Asutati Viljandi Pedagoogiline Kool. Lõpetas tegevuse 1958.
  • 1950  Asutati Viljandi Põllumajanduskool. Reorganiseeriti 1954. 
  • 1952  Asutati Viljandi Kultuurikool.
  • 1954  Moodustati Põllumajanduse Mehhaniseerimiskool nr.11.
  • 1959  Asutati Viljandi Erikutsekool. Lõpetas tegevuse 1973.
  • 1960  Moodustati Tööstuskool nr. 18. reorganiseeriti 1963.
  • 1963  Moodustati Linnakutsekool nr. 9. Reorganiseeriti 1966.
  • 1966  Moodustati Maakutsekool nr. 32. Reorganiseriti 1968.
  • 1968  Moodustati Linnakutsekool nr. 9. Reorganiseeriti 1979.
  • 1979  Moodustai Tehnikakool nr. 9. Reorganiseeriti 1984.
  • 1984  Moodustati Kutsekeskkool nr. 9. Reorganiseeriti 1991.
  • 1991  Nimetati ümber Viljandi Kutsekeskkoliks. Reorganiseeriti 1999.
  • 1999  Moodustati koolide ühendamise teel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool (VÜKK). Männimäe koolimaja jäi VÜKKi õppekohaks.
  • 2006  VÜKK sulgeb Männimäe õppekoha ja kogu kool asub sellest ajast Vana-Võidus. 
  • 2013  VÜKK avab Viljandis Leola 14A täiendusõppeosakonna. Osakond suletakse 2018.

Teadaolevad Viljandi ametikoolide direktorid:

  • Marta Kõiv - Viljandi Linna Naiskutsekooli direktor 1927 - 1944
  • J. E. Jakk - Viljandi Tööstusõpilastekooli direktor 1934 - 1944
  • Teodor Koik - Viljandi Kaubanduskeskkooli direktor 1937 - 1940
  • Harras Kullango - Viljandi poeglaste Ametikooli direktor 1940 - 1942
  • Aksel Vanasööt - Viljandi Tööstuskooli direktor 1042 - 1948
  • Vladimir Rehemaa - Tööstuskool nr. 7 direktor 1948 - 1950
  • Artur Meos - Viljandi Põllumajanduskooli direktor 1950 -1953
  • Apollo Tomingas - Viljandi Põllumajanduskooli direktor 1953 - 1955
  • Hans Jänes - Põllumajanduse Mehhaniseerimiskooli direktor 1955 - 1959
  • Andrei Tereštšenko - Põllumajanduse Mehhaniseerimiskooli direktor 1959 - 1962 
  • Richard Valgepea -  Tööstuskool nr. 18 direktor 1962 - 1964
  • Eino Riitsalu - Linnakutsekool nr. 9 direktor 1964 - 1979
  • Endel Tallika - Tehnikakool nr. 9 direktor 1979 - 1988
  • Ants Nõges - Kutsekeskkool nr. 9 direktor 1988 - 1992
  • Toomas Kletenberg - Viljandi Kutsekeskkooli direktor 1992 - 1999

 

Oleme mõisakool

Keskajast pärinevat Vana-Võidu mõisa, saksa keeles Alt-Woidoma, on mõisana esmamainitud 1507. aastal. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Stryki aadliperekonnale. Siis algas ka mõisasüdame ja majandushoonete esinduslikum väljaehitamine. Mõisa hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1840tel aastatel. Samal ajal said valmis ka ait ja kastellid ning tallid. Härrastemaja oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid seitsme akna laiune keskosa. 1938.a. ehitati härrastemaja ümber kooliks. Ühekorruselisele osale lisati II korrus. Paigaldati ka keskküte. 1970-datel ehitati härrastemajale 2 tiiba. Need lammutati 2016.a.

Mõisa kastellid on tänaseks ümber ehitatud kooli peahooneks.  

Mõisa ajalugu on sama kirju kui meie rahva minevik:

  • 1463      Weydema (Võidu) küla esmamainimine

  • 1507      Weydema mõisa esmamainimine

  • 13. detsember 1540  Johann Wrangell saab Liivi ordult Weydema mõisa. Seda nimetatakse siis Wrangellshoff.

  • Hiljem pärib valdused tema poeg Moritz Wrangell, kes pärandab mõisa oma pojale Georg Wrangellile. Georg pärandab mõisa edasi tütrele Sophie Wrangell. Viimane abiellus Georg Albedylliga ja mõis läheb Albedyllide kätte. 

  • 1560      põletasid venelased Viljandi piiramise ajal Wrangellshoffi majalinnuse maha

  • 1582      Jam Zapolski rahuga jäi Lõuna-Eesti Poola-Leedu riigile. Wrangiel Moysa omanikuks sai Woycziech Markowski.

  • 1599      Wrangiel Moyza läks kiriku kätte

  • 1600      jäi Viljandimaa rootslastele, kes asusid maid ümber jagama

  • 24. jaanuaril 1662 läks mõis tagasi Albedyllidele

  • 1624      Rootsi kuningas Gustav II Adolf annab mõisa riigimarssal Jakob de la Cardie perekonnale

  • 1625      taotleb lesestunud Sophie Albedyll (Wrangell) mõisa tagastamist, sellest keelduti

  • 23. septembril 1699  ennistati mõis Sophie onule, kindralleitnant ja maanõunik Gustav Ernst von Albedyllile.  Tal ei olnud lapsi

  • 3. mail 1704 GustavErnst von Albedylli surma järel läks mõis pärijate otsusega Rootsi kindralleitnant Carl Adam von Stackelbergile,                      kes oli abielus Ulrica Eleonore Albedylliga

  • 23. veebruaril 1734 Carl Adam von Stackelbergi poeg Otto Peter von Stackelberg müüb mõisa haagikohtunik parun Moritz Possele.

  • 1767      parun Moritz Posse pärandab mõisa poegadele, parun Eberhard Gustav Posse saab Vana-Võidu mõisa. Parun Carl Magnus                  Posse Uue-Karula. Eberhardil lapsi polnud. Surres jagati vara pärijatele.

  • 1. august 1794 läks mõis võlgade katteks kreisi maksuametnikule major Claudius von Stadenile.

  • 1. mai 1795 ostab mõisa Johann Jürgensonn

  • 1804      kuulub mõis päranduse kaudu Carl Von Helmersenile, kes oli abielus Jürgensonni pärija tütar Doroytheaga.

  • 1822      saab omanikuks Reinhold von Jürgensonn. Mõis saab nimeks Alt Woidoma (Vana-Võidu)

  • 24. november 1834  Jürgensonn müüb mõisa Georg Constantin von Strykile

  • 1836      algas uue mõisahoone ehitamine (arhitekt oli ilmselt Jelgava linnaarhitekt Emil Julius Strauss)

  • 1837      ehitati karjakastelli I osa

  • 1838      valmis karjakastelli ülejäänud osad

  • 1844      uus mõisahoone saab valmis

  • 1848      valmis ait

  • 1864      pärib mõisa Georg  Philipp von Stryk.

  • 1893      võtab isa surma järel mõisa üle Friedrich Wilhelm von Stryk. Mõisa rentis üleoru naaber Alexander von Helmersen. Siis tehti                    ka tee risti üle oru.

  • 1899      uuendati meierei, Oiul töötas tellisetehas

  • 1919      EV maareform

  • 1919 17.08          Maakonnavalitsus otsustas asutada Vana-Võidus põllutöökooli

1919. aastal von Strykidelt võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajanduskool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks. 

Tänaseks on mõisahoonel hilisemad juurdeehitused lammutatud, fassaad  renoveeritud. Mõisas on avastatud unikaalsed seinamaalingud. Mõisas on kooli muuseum, IT erialade õppeklassid ja ruumid pidulike sündmuste tähistamiseks.

2015. augustis avas Eesti  Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kastellidest ümberehitatud hoones kooli uue peahoone. Nüüd on kastellides õppeklassid, teeninduserialade õppelaborid, raamatukogu, toidutuba ja administratsiooni ruumid.

Nii äratsime uuele elule hävimisohus vana kastelli, Alt Woidoma mõisa - nüüd on siin kaasaegne kutsekool. 

Koolilugu Vana-Võidus

Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921

Vana-Võidu kutsekool loodi tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse. 1920.aasta 17. augustil peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kooli esimene direktor August Usin võttis esimesed õpilased Vana-Võidu Alampõllutöö Kooli sama aasta septembris. Esimese tunni andis 18 õpilasele härra Eduard Kullasepp 13.jaanuaril 1921.a.

Erinevad on olnud ajad, riigikorrad, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed. Kooli käekäik on olnud keeruline:

  • 17. august 1920 otsustas Viljandi Maakonnavalitsus asutada Vana-Võidu mõisas Vana-Võidu 2-aastase Alampõllutöökooli.

  • 13. jaanuar 1921 toimus 18 õpilasele esimene tund.


Koolilugu Vana-Võidus

Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921

Vana-Võidu kutsekool loodi tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse. 1920.aasta 17. augustil peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kooli esimene direktor August Usin võttis esimesed õpilased Vana-Võidu Alampõllutöö Kooli sama aasta septembris. Esimese tunni andis 18 õpilasele härra Eduard Kullasepp 13.jaanuaril 1921.a.

Erinevad on olnud ajad, riigikorrad, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed. Kooli käekäik on olnud keeruline:

  • 17. august 1920 otsustas Viljandi Maakonnavalitsus asutada Vana-Võidu mõisas Vana-Võidu 2-aastase Alampõllutöökooli.

  • 13. jaanuar 1921 toimus 18 õpilasele esimene tund.

  • 2. juunil 1921 asus kooli hoonesse Eesti sõjavägi, õppetöö katkes.

  • 1. novembril 1923 vabastas sõjavägi mõisa ja õppetöö taastati.Põllutöökooli I lendVana-Võidu Alampõllutöökooli I lend.

  • 12. mail 1931 loodi õpilasühing „Vana-Võidu Põllutöökooli Kasvandike Kogu“.

  • 1. augustil 1932 võlgadesse sattunud kool suleti.

  • 1. jaanuaril 1933 avati Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool, paraku õpilaste vähesuse tõttu õppetööd ei alustatud.

  • 30. mail 1936 võttis riigivanem Päts vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“.

  • 1939.a. ehitati mõis ümber kooliks. Kahele tiivale lisati II korrus, paigaldati keskküte.

  • 25. jaanuaril 1941 algas mõisas taas õppetöö. Avati Vana-Võidu üheklassiline kodumajanduskool ja Vana-Võidu neljaklassiline kõrgem kodumajanduskool.

  • Septembris 1942 läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllumajanduskooli juurde.

  • Veebruaris 1944 kolis kool tagasi Vana-Võitu.

  • 4. detsembril 1944 avati Vana-Võidu 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum.

  • Juunis 1945 muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks.

  • 31. mail 1947 reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks.

  • 1. septembril 1964 sai kool uue nime - Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum.

  • 1976.aastal oli taas suur remont, mõisahäärberile ehitati juurde õppeklasside ja söökla tiib.

  • 1. septembril 1991 sai koolist Vana-Võidu Tehnikum.

  • 11.septembril 1992 sai koolist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.

  • 5. märts 1999 moodustati kolme kooli ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Põllumajanduserialad antakse naaberkoolidele, koolist saab tehnoloogiaõppe kool.

  • Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2017 uueks: Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, härrastemaja juurdeehitised lammutati ja fassaad renoveeriti, ehitati õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia.

  • 6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.

Kooli asutamise aastapäeva VIKK 100 vilistlaste kokkutulek toimub Vana-Võidus 15. augustil 2020.a.

Vana-Võidu koolide direktorid: 

  • 1921-1923   August Usin                      
  • 1923-1925   Karl Tõnnis                        
  • 1925-1932   Albert Leesment             
  • 1941-1945   Marie Tärn                        
  • 1945-1950   Heinrich Jaagusoo          
  • 1950-1954   Mihkel Talu                       
  • 1954-1963   Uno Tombak                     
  • 1963-1981   Heldur Koolmeister       
  • 1981-1994   Lembar Kivistik                
  • 1995-1997   Peep Tarre                        
  • 1997-1999   Erik Mäe                            
  • 1999-2004   Margus Ojaots                 
  • 2004 –         Tarmo Loodus                  

Kutsekoolide lugu Viljandis

Kutseharidust on Viljandis antud ammusest ajast. Hansaaja käsitöölised andsid omi oskusi edasi selli-õpipoisi õpetustes, ametikoolide ajalugu ulatub Viljandis aga 100 aasta taha. Linnas on olnud mitmeid erakutsekoole, aga ka linnale kuulunud kutseõppeasutusi. Nõukogude okupatsiooni ajal olid kutsekoolid riiklikud ja allusuid keskvalitsusele. Teadaolevad Viljandi ametikoolid: 

  • 1906  Asutati Viljandi A. Kamseni Kaubanduskool. Lõpetas tegevuse 1913.
  • 1920  Asutati Viljandi Kaubanduskool. Lõpetas tegevuse 1933. 
  • 1923  Asutati Viljandi Linna Ühiskommertsgümnaasium. Reorganiseeriti 1927.
  • 1927  Viljandi Linna Naiskutsekool. Reorganiseeriti 1944.
  • 1934  Asutati Viljandi Tööstusõpilastekool. Reorganiseeriti 1944.
  • 1934  Asutati Viljandi Kaubanduskool.
  • 1934  Asutati Viljandi Tütarlaste Erakaubanduskool.
  • 1937  Moodustati Viljandi Kaubanduskeskkool.
  • 1940  Asutati Viljandi Poeglaste Ametikool. Reorganiseeriti 1942.
  • 1942  Moodustati Viljandi Tööstuskool.
  • 1944  Moodustati Viljandi koolide baasil Tööstuskool nr. 7.
  • 1945  Asutati Viljandi Meditsiiniline Kool. Lõpetas tegevuse 1960.
  • 1947  Asutati Viljandi Vabariiklik Nõukogude Kaubanduse Tehnikum. Lõpetas tegevuse 1951.
  • 1949  Asutati Viljandi Pedagoogiline Kool. Lõpetas tegevuse 1958.
  • 1950  Asutati Viljandi Põllumajanduskool. Reorganiseeriti 1954. 
  • 1952  Asutati Viljandi Kultuurikool.
  • 1954  Moodustati Põllumajanduse Mehhaniseerimiskool nr.11.
  • 1959  Asutati Viljandi Erikutsekool. Lõpetas tegevuse 1973.
  • 1960  Moodustati Tööstuskool nr. 18. reorganiseeriti 1963.
  • 1963  Moodustati Linnakutsekool nr. 9. Reorganiseeriti 1966.
  • 1966  Moodustati Maakutsekool nr. 32. Reorganiseriti 1968.
  • 1968  Moodustati Linnakutsekool nr. 9. Reorganiseeriti 1979.
  • 1979  Moodustai Tehnikakool nr. 9. Reorganiseeriti 1984.
  • 1984  Moodustati Kutsekeskkool nr. 9. Reorganiseeriti 1991.
  • 1991  Nimetati ümber Viljandi Kutsekeskkoliks. Reorganiseeriti 1999.
  • 1999  Moodustati koolide ühendamise teel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool (VÜKK). Männimäe koolimaja jäi VÜKKi õppekohaks.
  • 2006  VÜKK sulgeb Männimäe õppekoha ja kogu kool asub sellest ajast Vana-Võidus. 
  • 2013  VÜKK avab Viljandis Leola 14A täiendusõppeosakonna. Osakond suletakse 2018.

Teadaolevad Viljandi ametikoolide direktorid:

  • Marta Kõiv - Viljandi Linna Naiskutsekooli direktor 1927 - 1944
  • J. E. Jakk - Viljandi Tööstusõpilastekooli direktor 1934 - 1944
  • Teodor Koik - Viljandi Kaubanduskeskkooli direktor 1937 - 1940
  • Harras Kullango - Viljandi poeglaste Ametikooli direktor 1940 - 1942
  • Aksel Vanasööt - Viljandi Tööstuskooli direktor 1042 - 1948
  • Vladimir Rehemaa - Tööstuskool nr. 7 direktor 1948 - 1950
  • Artur Meos - Viljandi Põllumajanduskooli direktor 1950 -1953
  • Apollo Tomingas - Viljandi Põllumajanduskooli direktor 1953 - 1955
  • Hans Jänes - Põllumajanduse Mehhaniseerimiskooli direktor 1955 - 1959
  • Andrei Tereštšenko - Põllumajanduse Mehhaniseerimiskooli direktor 1959 - 1962 
  • Richard Valgepea -  Tööstuskool nr. 18 direktor 1962 - 1964
  • Eino Riitsalu - Linnakutsekool nr. 9 direktor 1964 - 1979
  • Endel Tallika - Tehnikakool nr. 9 direktor 1979 - 1988
  • Ants Nõges - Kutsekeskkool nr. 9 direktor 1988 - 1992
  • Toomas Kletenberg - Viljandi Kutsekeskkooli direktor 1992 - 1999

 

Oleme mõisakool

Keskajast pärinevat Vana-Võidu mõisa, saksa keeles Alt-Woidoma, on mõisana esmamainitud 1507. aastal. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Stryki aadliperekonnale. Siis algas ka mõisasüdame ja majandushoonete esinduslikum väljaehitamine. Mõisa hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1840tel aastatel. Samal ajal said valmis ka ait ja kastellid ning tallid. Härrastemaja oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid seitsme akna laiune keskosa. 1938.a. ehitati härrastemaja ümber kooliks. Ühekorruselisele osale lisati II korrus. Paigaldati ka keskküte. 1970-datel ehitati härrastemajale 2 tiiba. Need lammutati 2016.a.

Mõisa kastellid on tänaseks ümber ehitatud kooli peahooneks.  

Mõisa ajalugu on sama kirju kui meie rahva minevik:

  • 1463      Weydema (Võidu) küla esmamainimine

  • 1507      Weydema mõisa esmamainimine

  • 13. detsember 1540  Johann Wrangell saab Liivi ordult Weydema mõisa. Seda nimetatakse siis Wrangellshoff.

  • Hiljem pärib valdused tema poeg Moritz Wrangell, kes pärandab mõisa oma pojale Georg Wrangellile. Georg pärandab mõisa edasi tütrele Sophie Wrangell. Viimane abiellus Georg Albedylliga ja mõis läheb Albedyllide kätte. 

  • 1560      põletasid venelased Viljandi piiramise ajal Wrangellshoffi majalinnuse maha

  • 1582      Jam Zapolski rahuga jäi Lõuna-Eesti Poola-Leedu riigile. Wrangiel Moysa omanikuks sai Woycziech Markowski.

  • 1599      Wrangiel Moyza läks kiriku kätte

  • 1600      jäi Viljandimaa rootslastele, kes asusid maid ümber jagama

  • 24. jaanuaril 1662 läks mõis tagasi Albedyllidele

  • 1624      Rootsi kuningas Gustav II Adolf annab mõisa riigimarssal Jakob de la Cardie perekonnale

  • 1625      taotleb lesestunud Sophie Albedyll (Wrangell) mõisa tagastamist, sellest keelduti

  • 23. septembril 1699  ennistati mõis Sophie onule, kindralleitnant ja maanõunik Gustav Ernst von Albedyllile.  Tal ei olnud lapsi

  • 3. mail 1704 GustavErnst von Albedylli surma järel läks mõis pärijate otsusega Rootsi kindralleitnant Carl Adam von Stackelbergile,                      kes oli abielus Ulrica Eleonore Albedylliga

  • 23. veebruaril 1734 Carl Adam von Stackelbergi poeg Otto Peter von Stackelberg müüb mõisa haagikohtunik parun Moritz Possele.

  • 1767      parun Moritz Posse pärandab mõisa poegadele, parun Eberhard Gustav Posse saab Vana-Võidu mõisa. Parun Carl Magnus                  Posse Uue-Karula. Eberhardil lapsi polnud. Surres jagati vara pärijatele.

  • 1. august 1794 läks mõis võlgade katteks kreisi maksuametnikule major Claudius von Stadenile.

  • 1. mai 1795 ostab mõisa Johann Jürgensonn

  • 1804      kuulub mõis päranduse kaudu Carl Von Helmersenile, kes oli abielus Jürgensonni pärija tütar Doroytheaga.

  • 1822      saab omanikuks Reinhold von Jürgensonn. Mõis saab nimeks Alt Woidoma (Vana-Võidu)

  • 24. november 1834  Jürgensonn müüb mõisa Georg Constantin von Strykile

  • 1836      algas uue mõisahoone ehitamine (arhitekt oli ilmselt Jelgava linnaarhitekt Emil Julius Strauss)

  • 1837      ehitati karjakastelli I osa

  • 1838      valmis karjakastelli ülejäänud osad

  • 1844      uus mõisahoone saab valmis

  • 1848      valmis ait

  • 1864      pärib mõisa Georg  Philipp von Stryk.

  • 1893      võtab isa surma järel mõisa üle Friedrich Wilhelm von Stryk. Mõisa rentis üleoru naaber Alexander von Helmersen. Siis tehti                    ka tee risti üle oru.

  • 1899      uuendati meierei, Oiul töötas tellisetehas

  • 1919      EV maareform

  • 1919 17.08          Maakonnavalitsus otsustas asutada Vana-Võidus põllutöökooli

1919. aastal von Strykidelt võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajanduskool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks. 

Tänaseks on mõisahoonel hilisemad juurdeehitused lammutatud, fassaad  renoveeritud. Mõisas on avastatud unikaalsed seinamaalingud. Mõisas on kooli muuseum, IT erialade õppeklassid ja ruumid pidulike sündmuste tähistamiseks.

2015. augustis avas Eesti  Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kastellidest ümberehitatud hoones kooli uue peahoone. Nüüd on kastellides õppeklassid, teeninduserialade õppelaborid, raamatukogu, toidutuba ja administratsiooni ruumid.

Nii äratsime uuele elule hävimisohus vana kastelli, Alt Woidoma mõisa - nüüd on siin kaasaegne kutsekool.