Meie koolist

Kooli ajalugu

VIKK on asutatud Viljandi maakonnavalitsuse poolt         17. augustil 1920.a. Tänane kool moodustus Viljandi Kutsekeskkool nr. 9, Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja Viljandi Õppekeskuse üendamise teel 1999.aastal. 

Kooli lugu

Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921

Vana-Võidu kutsekool loodi tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse. 1920.aasta 17. augustil peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kooli esimene direktor August Usin võttis esimesed õpilased Vana-Võidu Alampõllutöö Kooli sama aasta septembris. Esimese tunni andis 18 õpilasele härra Eduard Kullasepp 13.jaanuaril 1921.a.

Erinevad on olnud ajad, riigikorrad, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed. Kooli käekäik on olnud keeruline:

  • 17. august 1920 otsustas Viljandi Maakonnavalitsus asutada Vana-Võidu mõisas Vana-Võidu 2-aastase Alampõllutöökooli.

  • 13.jaanuar 1921 toimus 18 õpilasele esimene tund.

  • 2.juunil 1921 asus kooli hoonesse sõjavägi, õppetöö katkes.

  • 1.novembril 1923 vabastas sõjavägi mõisa ja õppetöö taastati.

  • 12.mail 1931 loodi õpilasühing „Vana-Võidu Põllutöökooli Kasvandike Kogu“.

  • 1.augustil 1932 võlgadesse sattunud kool suleti.

  • 1.jaanuaril 1933 avatai Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool, paraku õpilaste vähesuse tõttu õppetööd ei alustatud.

  • 30.mail 1936 võttis riigivanem Päts vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“.

  • 1939.a. ehitati mõis ümber kooliks. Kahele tiivale lisati II korrus, paigaldati keskküte.

  • 25.jaanuaril 1941 algas mõisas taas õppetöö. Avati Vana-Võidu üheklassiline kodumajanduskool ja Vana-Võidu neljaklassiline kõrgem kodumajanduskool.

  • 1942. aasta detsembris läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllumajanduskooli juurde.

  • 1944.a. veebruaris kolis kool tagasi Vana-Võitu.

  • 4.detsembril 1944 avati Vana-Võidu 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum.

  • 1945. juunis sai koolst Tehniliste Kultuuride Tehnikum.

  • 31.mail 1947 reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks.

  • 1.septembril 1964 sai kool uue nime - Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum.

  • 1976.aastal oli taas suur remont, mõisahäärberile ehitati juurde õppeklasside ja söökla tiib.

  • 1.septembril 1991 sai koolist Vana-Võidu Tehnikum.

  • 11.septembril 1992 sai koolist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.

  • 5.märts 1999 moodustati kolme kooli ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Põllumajanduserialad antakse naaberkoolidele, koolist saab tehnoloogiaõppe kool.

  • Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2017 uueks: lammutati 1976.a. härrastemaja juurdeehitused ja renoveeriti fassaad, Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, lisati suur õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia.

  • 6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.

Kooli asutamise aastapäeva VIKK 100 vilistlaste kokkutulek toimub Vana-Võidus 15. augustil 2020.a.

 

Vana-Võidu koolide direktorid: 

1921-1923   August Usin                      

1923-1925   Karl Tõnnis                        

1925-1932   Albert Leesment             

1941-1945   Marie Tärn                        

1945-1950   Heinrich Jaagusoo          

1950-1954   Mihkel Talu                       

1954-1963   Uno Tombak                     

1963-1981   Heldur Koolmeister       

1981-1994   Lembar Kivistik                

1995-1997   Peep Tarre                        

1997-1999   Erik Mäe                            

1999-2004   Margus Ojaots                 

2004 –         Tarmo Loodus                  

Oleme mõisakool

Keskajast pärinevat Vana-Võidu mõisa, saksa keeles Alt-Woidoma, on mõisana esmamainitud 1507. aastal. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Stryki aadliperekonnale. Siis algas ka mõisasüdame esinduslikum väljaehitamine. Mõisa hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1840tel aastatel. Samal ajal said valmis ka ait ja kastellid ning tallid. Härrastemaja oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid seitsme akna laiune keskosa. 1070-datel ehitati härrastemajale 2 tiiba, mis tänaseks on lammuatud. 

Mõisa ajalugu on sama kirju kui meie rahva minevik:

  • 1463      Weydema (Võidu) küla esmamainimine
  • 1507      Waydema mõisa esmamainimine
  • 13. detsember 1540       Johann Wrangell saab Liivi ordult Weydema mõisa. Seda nimetatakse siis Wrangellshoff. Hiljem pärib valdused poeg Moritz Wrangell, kes pärandab mõisa oma pojale Georg Wrangellile. Georg pärandab mõisa edasi tütrele    Sophie Wrangell. Viimane abiellus Georg Albedylliga ja mõis läheb Albedyllide kätte.
  • 1560      põletasid venelased Viljandi piiramise ajal Wrangellshoffi majalinnuse maha
  • 1582      Jam Zapolski rahuga jäi Lõuna-Eesti Poola-Leedu riigile. Wrangiel Moysa omanikuks sai Woycziech Markowski.
  • 1599      Wrangiel Moyza läks kiriku kätte
  • 1600      jäi Viljandimaa rootslastele, kes asusid maid ümber jagama
  • 24. jaanuaril 1662 läks mõis tagasi Albedyllidele
  • 1624      Rootsi kuningas Gustav II Adolf annab mõisa riigimarssal Jakob de la Cardie perekonnale
  • 1625      taotleb lesestunud Sophie Albedyll (Wrangell) mõisa tagastamist, sellest keelduti
  • 23. septembril 1699  ennistati mõis Sophie onule, kindralleitnant ja maanõunik Gustav Ernst von Albedyllile.  Tal ei olnud lapsi
  • 3. mail 1704 GustavErnst von Albedylli surma järel läks mõis pärijate otsusega Rootsi kindralleitnant Carl Adam von Stackelbergile, kes oli abielus Ulrica Eleonore Albedylliga
  • 23. veebruaril 1734 Carl Adam von Stackelbergi poeg Otto Peter von Stackelberg müüb mõisa haagikohtunik parun Moritz Possele.
  • 1767      parun Moritz Posse pärandab mõisa poegadele, parun Eberhard Gustav Posse saab Vana-Võidu mõisa. Parun Carl Magnus Posse Uue-Karula. Eberhardil lapsi polnud. Surres jagati vara pärijatele.
  • 1. august 1794 läks mõis võlgade katteks kreisi maksuametnikule major Claudius von Stadenile.
  • 1. mai 1795 ostab mõisa Johann Jürgensonn
  • 1804      kuulub mõis päranduse kaudu Carl Von Helmersenile, kes oli abielus Jürgensonni pärija tütar Doroytheaga.
  • 1822      saab omanikuks Reinhold von Jürgensonn. Mõis saab nimeks Alt Woidoma (Vana-Võidu)
  • 24. november 1834        Jürgensonn müüb mõisa Georg Constantin von Strykile
  • 1836      algas uue mõisahoone ehitamine (arhitekt oli ilmselt Jelgava linnaarhitekt Emil Julius Strauss)
  • 1837      ehitati karjakastelli I osa
  • 1838      valmis karjakastelli ülejäänud osad
  • 1844      uus mõisahoone saab valmis
  • 1848      valmis ait
  • 1864      pärib mõisa Georg  Philipp von Stryk.
  • 1893      võtab isa surma järel mõisa üle Friedrich Wilhelm von Stryk. Mõisa rentis üleoru naaber Alexander von Helmersen. Siis tehti ka tee risti üle oru.
  • 1899      uuendati meierei, Oiul töötas tellisetehas
  • 1919      EV maareform
  • 1919 17.08          Maakonnavalitsus otsustas asutada Vana-Võidus põllutöökooli

1919. aastal von Strykidelt võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajanduskool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks. 

Tänaseks on mõisahoonel hilisemad juurdeehitused lammutatud, fassaad  renoveeritud. Mõisas on avastatud unikaalsed seinamaalingud. Mõisas on kooli muuseum, IT erialade õppeklassid ja ruumid pidulike sündmuste tähistamiseks.

2015. augustis avas Eesti  Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kastellidest ümberehitatud hoones kooli  uue peahoone. Nüüd on kastellides õppeklassid, teeninduserialade õppelaborid, raamatukogu, toidutuba ja administratsiooni ruumid. Nii äratsime uuele elule hävimisohus vana kastelli, nüüd on siin kaasaegne kool. 

Meil saab õppida oma ala meistriks

Oleme tehnilist haridust pakkuv kutseõppekeskus. Meil saab omandada kutsekeskharidse, 2 - 5 taseme oskustöölise kvalifikatsiooni. Iga töömehe eesmärgiks on olla oma ala meister - ennast väärtustav, distsiplineeritud ja tööle pühendunud oskustööline, kes suudab hakkama saada kiirelt muutuvas ning arenevas maailmas - VIKKi õpetajad ja töötajad on loonud selle eesmärgi täitumiseks vajalikud eeldused. Meil on tublid õpetajad, kaasaegne õpikeskkond, toredad partnerid, hea koostöö ettevõtjatega. Siit saadud haridusega on ennast täiendades ja õppides võimalik saada meistriks, jätkata oma haridusteed.

Koolitame õppijaid ehitus-, arvuti- ja teenindus-, auto- ja metalli ning täiendusõppeosakonnas. Õppida saavad igas vanuses ja haridusega, ka erivajadustega inimesed. Õppida saab sõltuvalt erialast ja koolikorraldusest päevases tasemeõppes või sessioonõppes, töökohapõhises- või õpipoisiõppes - VIKK pakub elukestvat õpet kõigile!

 

ehitus5

Ehitusõppeosakonnas saab õppida ehitajaks, müürsepaks, ehituspuusepaks või -viimistlejaks, plaatijaks, pottsepaks, korstnapühkijaks, keskkonnatehnikuks, elektrikuks, päikesepaneelide paigaldajaks, puit- või kiviehitiste restauraatoriks, palkmaja ehitajaks, pehmemööbli restaureerijaks (sadulsepaks), pehmemööbli valmistajaks.  

 

 

DSC 0219 web Arvuti- ja teenindusõppeosakonnas

 saab õppida arvutite  ja  arvutivõrkude haldajaks, IT süsteemide spetsialistiks,  tarkvaraarendajaks. Teeninduserialadel saab õppida kokaks,  abikokaks, kelneriks, peoteenindajaks, puhastusteenindajaks.

 

 

 

 Auto- ja metalliõppeosakonnas saab õppida autotehnikuks,   -keretehikuks, -maalriks  või -diagnostikuks, keevitajaks, autojuhiks, bussijuhiks, sõidukite hooldajaks.

Täiedusõppeosakonnas saab õppida koolis õpetatavate erialade tasuta ja tasulistel kursustel. Eesmärk on anda inimesele võimalus end täiendada, vajadusel ümber õppida või omandada kutse. Osa kursuseid rahastab riik, osa on õppijatele tasulised. Kursustel saab osaleda ka koolituskaardiga makstes. Korraldame koolitusi ettevõtjate ja töötukassa tellimisel.

Koostöö ettevõtetega

Kool töötab koostöös ettevõtjatega. Nemad annavad meile õpetamiseks soovitusi, suuniseid, koolitavad meie õpetajaid ja loovad tingimused õpilastele ettevõtetes õppimiseks. Tegeleme ettevõtete töötajate koolitamisega, vajadusel ja võimalusel teeme seda ettevõttes. Sesoonõppes saavad töötajad omandada 

kutsekeskharidust või mõnd vajalikku osaoskust. Lähiaastatel suurenebtöökohapõhise õppe osakaal veelgi, laieneb õpipoisiõppe võimalus.