Our stories

Meie kooli lugu. 12. January Tarmo Loodus

Eesti Vabariigi sünd andis meile võimaluse ise oma saatust määrata. Nii ka Vana-Võidus. Siia loodi koos vabariigi sünniga ametikool.


Eesti Vabariigi sünd andis meile võimaluse ise oma saatust määrata. Asutav Kogu määras 1919.a. detsembris riigi tähtsaimas valdkonnas, põllumajanduses, põllutöökoolide astmed ja nõuded koolidele. Sellega pandi aluse loodavatele põllutöökoolidele Eestis. Vana-Võitu von Stryki mõisa asutati vabariigi valitsuse heakskiidul ametikool.

Viljandi maakonnanõukogu märtsikuu otsusel avatakse maakonnas 3 põllutöökooli: esimene lõuna-, teine kesk- ja kolmas põhjaosas. Põhjas tegutses Eesti Aleksandri Põllutöökool, koolid otsustati rajada ka Vana-Võidus ja Pajusis. Korraldatakse direktori valimised ja põhikirjade koostamised.

Vana-Võidu ametikooli esimeseks direktoriks valiti ja määrati seni Olustveres Eesti Aleksandri Põllutöökoolis õpetajana töötanud agronoomiharidusega August Usin.

1920.a. juunis paigutab Viljandimaa maakonnavalitsus Vana-Võidu mõisa sõjaväelased. 3-da välja suurtükiväe divisjon saab siin majutuse ja staabihoone. Mõisa ülevõtmise akt sõjaväe poolt vormistatakse 27.juulil 1920.

Sama aasta juunis otsustas Viljandi maakonnanõukogu asutada Vana-Võidus 2-aastane alampõllutöökooli. Kiideti heaks direktori koostatud kooli pidamise põhimõtted. Kooli alguseks määrati 1. november.  Juba septembrist võttis direktor August Usin vastu esimeste õppidasoovijate avaldused. Neid laekus kuni jõuludeni.

1.novembril 1920.a. avaldab direktor Usin Sakalas artikli "Vana-Võidu alampõllutöökooli avamise puhul". See on loodava põllutöökooli alusdokument. Rahvale anti teada kogu tõde tulevasest koolist.

Õppetööga alustamine aga venis, sest sõjavägi ei vabastanud 1. novembriks Vana-Võidu mõisa. Peale maakonnavalitsuse tihedat kirjavahetust sõjaväejuhtide ja vabariigi valitsusega antakse mõis maakonnavalitsusele 8. jaanuaril 1921.a. üle.

13. jaanuaril 1921.a. jõuti Vana-Võidu mõisas nii kaugele, et härra Eduard Kullasepp andis 18 kooli vastuvõetud õpilasele esimesed tunnid. Kool läks käima! Seekord mitte 2-aastase vaid põllutööministeeriumi ettepanekul 1-aastase õppeajaga. Õppetöö kestis 1921.a. 14. maini.

1921.a. mais võtab sõjavägi mõisa taas enda käsutusse ja õpingud jäävad pooleli. Lahkub ka direktor Usin. Maakonnavalitsuse pealekäimisel otsustab 1923.a. kevadel riigivanem Päts, et Vana-Võidu mõis tuleb maakonnavalitsusele põllutöökooli taasavamiseks tagasi anda. Sõjavägi lahkub riigivanema Konstantin Pätsi korraldusel mõisast ja maakonnavalitsus palub põlluministeeriumilt luba kool taas avada.

1923.aasta suvel valimiste eel lahvatab aga skandaal mõisa kasutamise ja selle halva seisukorra kohta. Sakala annab teada, et ilus Vana-Võidu mõis on sõjaväe käes koledasti kannatada saanud ja nõuab maavalitsuselt selles vastutuse võtmist.

1923.a. suvel otsustas maakonnanõukogu valimiste eel Vana-Võidus taas põllumajanduskooli avada. 16. oktoobril määrati direktori kohusetäitjaks Karl Tõnnis, kes sai ülesande kool kiiresti avamiseks ette valmistada. Nii avati Vana-Võidu mõisas 1 aastane alampõllumajanduskool, õppima aus 22 õpilast.

1924.a. kevadel õnnestub esimesel lennul õpingud lõpetada.

1925. aastal asus ta Vana-Võidu põllutöökooli direktorina tööle Albert Leesmäe. Ta töötas siin kuni kooli sulgemiseni 1932.aastal. 

2.juuliul 1927.a. külastas Viljandimaad ja kooli riigivanem Jaan Teemant. Pikem peatus oli tal Vana-Võidu põllutöökoolis. Külaskäiku kajastas ajaleht Kaja nr. 150 3.juuli 1927.a.

6. oktoobril 1931.a. otsustasid endised õpilased sidemete alalhoidmiseks endi vahel ellu kutsuda Vana-Võidu põllutöökooli kasvandike Kogu. Nii ka sündis.

Õpilaste vähesuse tõttu otsustas maakonnavalitsus 1931.a. detsembris põllutöökooli sulgeda. Paluti luba uuel aastal avada tütarlaste üheaastane kodumajanduse kool.

Paraku käis kooli majandamine alla ja 28. juunil 1932.a. otsustas Vabariigi valitsus suvel võlgadesse jäänud Vana-Võidu üheaastase põllutöökooli sulgeda. Maavalitsusel lubati selle asemel avada üheaastane kodumajanduskool.

Postimees annab 1932.a. novembri lehes teada, et toimub õppejõudude valimine Vana-Võidu kodumajanduskoolile. Uue kooli hoolekogu pani Viljandi maavalitsusele ette, valida kooli juhatajaks agronoomi haridusega August Oja. Põllutööministeerium ei kinnita A. Oja direktoriks, sest tütarlaste kodumasjanuskooli direktoriks soovitakse naisdirektorit. Kooli juhataja kohusetäitjaks valiti Alice Moora.

Vaatamata pingutustele ei õnnestunud Vana-Võidu mõisas hariduse andmise jätkamiseks püüti 1933.a alguses avada Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool. Paraku õpilaste vähesuse tõttu, 15 õpilase asemel oli sooviavaldusi vaid 8, õppetööd ei alustatud.

1933.a. märtsis juhtus mõisa karjalaudas tulekahju. Pööningul hävis kogu ristiku ja põhutagavara, hukkusid 1 siga ja 3 põrsast. Kahtlustati süütamist. Vana-Võidu mõisas olid kõik kõrvalhooned varemetes, enam-vähem oli korras härrastemaja.

Selles olukorras esitab Eesti Karskus Liit 1934.a. Põlltööministeeriumile palve, et nad saaks Vana-Võidu mõisast 50 ha maad joodikute parandusasutuse loomiseks. Ministeerium esialgu toetas otsust. EKL juhid käisid juunis mõisa vaatamas ja loobusid, sest see oli neile liiga suur.

Olukord hakkas paranema kui Vana-Võidu mõisa külastas riigivanem Konstantin Päts ja haridusminister Nikolai Kann. Nad andsid lubaduse keskvalitsuse arvel avada Vana-Võidu Kodumajanduskeskkool.

12. novembril 1934 annab Postimees teada, et Vabariigi valitsus otsustas avada 1935.a. sügisel Vana-Võidus Kodumajanduse keskkooli. Otsustati, et kool loodetakse tööle saada järgmise aasta sügisel, kuid juba tänavu talvel hakatakse ehitama ja korda seadma hooneid. Paraku rahapuudusel hoonete remont ei alanud ja kool jäi avamata.

1936.a.30. juunil võttis riigivanem Konstantin Päts vastu otsuse Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamise kohta. Seejärel võttis ta haridusministri ettepanekul vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“. Et mõisa hooned taas korda teha, otsustati mõis üle anda haridusministeeriumile. Mõis läks haridusministeeriumile üle 1. aprillil 1937.a.

Haridusministeeriumasus mõisa kooliks ümber ehitama.  Mõisa härrastemaja ümberehitamiseks ehitusprojekt mis valmis 29.juulil 1937.a. Ümberehituseks eraldati 50 000 krooni. Härrastemaja sooviti ümber ehitada kahekordseks keskkütte ja elektriga kooliks. Härrastemaja ümberehitamine uue projekti järgi venis. Põhjuseks Nõukogude sõjabaaside tegemine Eestis.

1040.a. suvel algas nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941). Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikogu uus koosseis, kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt lavastatud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud.

Okupatsiooniaegne Eesti NSV valitsus otsustas tuua Vana-Võitu Särevere Kodumajanduskooli ja nimetada see ümber Vana-Võidu Kodumajanduskooliks. 1940.a. detsembris viidi otsus täide. Kooli juhatajaks sai Särevere Kodumajanduskooli juhataja Maria Tärn. Alustas 19 Säreverest ületulnud õpilast. Tegutsema hakkas 1-aastane kodumajanduskool ja 3-aastane kõrgem kodumajanduskool.

18 Säreverest Vana-Võitu ületoodud õpilast lõpetasi kooli. Õpilased sooritasid toiduvalmistamise eksami ja käsitöökatsed.

Saksa okupatsiooni ajal läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllutöökeskkooli juurde. Mõisatrepi metallkäsipuud viidi kuulide valamiseks.

Sõja lõppedes ja saksa sõjaväe lahkumise järel kolis kool veebruaris 1944 tagasi Vana-Võitu. Algas kolmas nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991). See algas jaanuaris 1944 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ning lõppes Eesti Vabariigi taastamisega augustis 1991 ja Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni vägede väljaviimisega Eestist augustis 1994.

Sõda oli räsinud ka Vana-Võidu kooli. Mustus, lõhutud inventar jms. Koolidirektor meenutab: "Kirbud hüppasid kui rohutirtsud, elektrit polnud, WC-d olid ummistunud, raha polnud. Õppetöö toimus lampide ja küünalde valgel, vett pumpasime käsitsi. Kütteks tegime metsas puid."

1944.a. detsembris avatakse Vana-Võidus 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum. 1945.a. juunis muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks. 1947.a. mais reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks. Nime muutused annavad aimu ka õpetatavatest erialadest.

Kooli direktorid Mihkel Talu, Uno Tombak ja Heldur Koolmeister viivad Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumi ENSV parimate tehnikumide hulka. 1964.a. sügisel nimetati kool nõukogude esimese kosmonaudi auks ümber - Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum. Sovhoostehnikum oli oma tegemistes edukas ja nii võeti 1976.aastal ette suur remont. Mõisahäärberile ehitati juurde kaks tiiba: õppeklassid ja söökla ning aula.

Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa muudatused ka haridussüsteemis. Kooli nimetati ümber Vana-Võidu Tehnikumiks. Direktor Lembar Kivistiku eestvedamisel sai 1992.a. tehnikumist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.

Eelmise sajandi lõpus toimus Eestis kutsekoolide ühendamine. 1999 moodustati kolme kooli, Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool ja Viljandi Õppekeskus, ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Põllumajandusministeeriumi ja haridusministeeriumi vaidluses kooli asukoha üle jõuti kokkuleppele, et kool jääb Vana-Võitu. Põllumajanduserialad antakse naaberkoolidele, koolist saab tehnoloogiaõppe kool. Direktor Margus Ojaots sai ülesandeks korraldada kooli ümbderprofileerimine. Loomakasvatuse erialad läksid Säreveresse, aiandus Olustvere kooli. Viljandis olnud ehituse, autoremondi ja sekretäride erialad toodi Vana-Võitu. Infrastruktuur ja koolile mittevajalik vara erastada.

Uus etapp kooli arengus algas 2004.a. Margus Ojaots läks kevadel tööle Narva kutsekooli. Vabaks jäänud direktori ametikoha täitis ajutiselt kooli arendusjuht Heiki Raudla. Tema ülesanne oli korraldada uue direktori valimised. Komisjoni otsusel valiti koolijuhiks Tarmo Loodus.  Tema ülesandeks oli kooli uuendamine. 2006.a. sai valmis kooli uus visioon ja arengukava. 2008.a. viidi läbi arhitektuurikonkurss ja valmistati ette EL uue perioodi investeeringute taotlus. Koolile eraldati 15 M€.

2010.a. jõuluks valmib esimene EL rahadega renoveeritud hoone, kooli õpilaskodu. Eviko ehitas 1970-datel ehitatud ühiselamu kaasaegseks kortertüüpi õpilaskoduks. Kohti on 236. Lisaks kohvikuruumid, jõusaal, tegelustuba, bändiruum jms. Järgmisel aastal renoveeriti ühiselamu ja võimla.

6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.

Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2015 uueks: Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, härrastemaja juurdeehitised lammutati ja fassaad renoveeriti, ehitati õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia. Avamispäeva meenutuseks kooli töötajate ühispilt president Toomas Hendrik Ilvesega.

Tänane kool on kaasaegne tehnoloogiaõppe kool. Õppijaid on tasemeõppes ca 800, täienduskoolituses ca 700. Restaureerime mõisahoonet ja vana automaja, ikka õppijatele paremate õpitingimuste loomiseks.

14. augustil ootame taas kooli kõiki Viljandis ja Vana-Võidus õppinud kutseõppeasutuste õpilasi. Kooli kokkutulek "100 aastat kutseõpet Vana-Võidus ja Viljandis".

Eesti Vabariigi sünd andis meile võimaluse ise oma saatust määrata. Asutav Kogu määras 1919.a. detsembris riigi tähtsaimas valdkonnas, põllumajanduses, põllutöökoolide astmed ja nõuded koolidele. Sellega pandi aluse loodavatele põllutöökoolidele Eestis. Vana-Võitu von Stryki mõisa asutati vabariigi valitsuse heakskiidul ametikool.

Viljandi maakonnanõukogu märtsikuu otsusel avatakse maakonnas 3 põllutöökooli: esimene lõuna-, teine kesk- ja kolmas põhjaosas. Põhjas tegutses Eesti Aleksandri Põllutöökool, koolid otsustati rajada ka Vana-Võidus ja Pajusis. Korraldatakse direktori valimised ja põhikirjade koostamised.

Vana-Võidu ametikooli esimeseks direktoriks valiti ja määrati seni Olustveres Eesti Aleksandri Põllutöökoolis õpetajana töötanud agronoomiharidusega August Usin.


1920.a. juunis paigutab Viljandimaa maakonnavalitsus Vana-Võidu mõisa sõjaväelased. 3-da välja suurtükiväe divisjon saab siin majutuse ja staabihoone. Mõisa ülevõtmise akt sõjaväe poolt vormistatakse 27.juulil 1920.

Sama aasta juunis otsustas Viljandi maakonnanõukogu asutada Vana-Võidus 2-aastane alampõllutöökooli. Kiideti heaks direktori koostatud kooli pidamise põhimõtted. Kooli alguseks määrati 1. november.  Juba septembrist võttis direktor August Usin vastu esimeste õppidasoovijate avaldused. Neid laekus kuni jõuludeni.

1.novembril 1920.a. avaldab direktor Usin Sakalas artikli "Vana-Võidu alampõllutöökooli avamise puhul". See on loodava põllutöökooli alusdokument. Rahvale anti teada kogu tõde tulevasest koolist.

Õppetööga alustamine aga venis, sest sõjavägi ei vabastanud 1. novembriks Vana-Võidu mõisa. Peale maakonnavalitsuse tihedat kirjavahetust sõjaväejuhtide ja vabariigi valitsusega antakse mõis maakonnavalitsusele 8. jaanuaril 1921.a. üle.

13. jaanuaril 1921.a. jõuti Vana-Võidu mõisas nii kaugele, et härra Eduard Kullasepp andis 18 kooli vastuvõetud õpilasele esimesed tunnid. Kool läks käima! Seekord mitte 2-aastase vaid põllutööministeeriumi ettepanekul 1-aastase õppeajaga. Õppetöö kestis 1921.a. 14. maini.

1921.a. mais võtab sõjavägi mõisa taas enda käsutusse ja õpingud jäävad pooleli. Lahkub ka direktor Usin. Maakonnavalitsuse pealekäimisel otsustab 1923.a. kevadel riigivanem Päts, et Vana-Võidu mõis tuleb maakonnavalitsusele põllutöökooli taasavamiseks tagasi anda. Sõjavägi lahkub riigivanema Konstantin Pätsi korraldusel mõisast ja maakonnavalitsus palub põlluministeeriumilt luba kool taas avada.

1923.aasta suvel valimiste eel lahvatab aga skandaal mõisa kasutamise ja selle halva seisukorra kohta. Sakala annab teada, et ilus Vana-Võidu mõis on sõjaväe käes koledasti kannatada saanud ja nõuab maavalitsuselt selles vastutuse võtmist.

1923.a. suvel otsustas maakonnanõukogu valimiste eel Vana-Võidus taas põllumajanduskooli avada. 16. oktoobril määrati direktori kohusetäitjaks Karl Tõnnis, kes sai ülesande kool kiiresti avamiseks ette valmistada. Nii avati Vana-Võidu mõisas 1 aastane alampõllumajanduskool, õppima aus 22 õpilast.

1924.a. kevadel õnnestub esimesel lennul õpingud lõpetada.

1925. aastal asus ta Vana-Võidu põllutöökooli direktorina tööle Albert Leesmäe. Ta töötas siin kuni kooli sulgemiseni 1932.aastal. 

2.juuliul 1927.a. külastas Viljandimaad ja kooli riigivanem Jaan Teemant. Pikem peatus oli tal Vana-Võidu põllutöökoolis. Külaskäiku kajastas ajaleht Kaja nr. 150 3.juuli 1927.a.

6. oktoobril 1931.a. otsustasid endised õpilased sidemete alalhoidmiseks endi vahel ellu kutsuda Vana-Võidu põllutöökooli kasvandike Kogu. Nii ka sündis.

Õpilaste vähesuse tõttu otsustas maakonnavalitsus 1931.a. detsembris põllutöökooli sulgeda. Paluti luba uuel aastal avada tütarlaste üheaastane kodumajanduse kool.

Paraku käis kooli majandamine alla ja 28. juunil 1932.a. otsustas Vabariigi valitsus suvel võlgadesse jäänud Vana-Võidu üheaastase põllutöökooli sulgeda. Maavalitsusel lubati selle asemel avada üheaastane kodumajanduskool.

Postimees annab 1932.a. novembri lehes teada, et toimub õppejõudude valimine Vana-Võidu kodumajanduskoolile. Uue kooli hoolekogu pani Viljandi maavalitsusele ette, valida kooli juhatajaks agronoomi haridusega August Oja. Põllutööministeerium ei kinnita A. Oja direktoriks, sest tütarlaste kodumasjanuskooli direktoriks soovitakse naisdirektorit. Kooli juhataja kohusetäitjaks valiti Alice Moora.

Vaatamata pingutustele ei õnnestunud Vana-Võidu mõisas hariduse andmise jätkamiseks püüti 1933.a alguses avada Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool. Paraku õpilaste vähesuse tõttu, 15 õpilase asemel oli sooviavaldusi vaid 8, õppetööd ei alustatud.

1933.a. märtsis juhtus mõisa karjalaudas tulekahju. Pööningul hävis kogu ristiku ja põhutagavara, hukkusid 1 siga ja 3 põrsast. Kahtlustati süütamist. Vana-Võidu mõisas olid kõik kõrvalhooned varemetes, enam-vähem oli korras härrastemaja.

Selles olukorras esitab Eesti Karskus Liit 1934.a. Põlltööministeeriumile palve, et nad saaks Vana-Võidu mõisast 50 ha maad joodikute parandusasutuse loomiseks. Ministeerium esialgu toetas otsust. EKL juhid käisid juunis mõisa vaatamas ja loobusid, sest see oli neile liiga suur.

Olukord hakkas paranema kui Vana-Võidu mõisa külastas riigivanem Konstantin Päts ja haridusminister Nikolai Kann. Nad andsid lubaduse keskvalitsuse arvel avada Vana-Võidu Kodumajanduskeskkool.

12. novembril 1934 annab Postimees teada, et Vabariigi valitsus otsustas avada 1935.a. sügisel Vana-Võidus Kodumajanduse keskkooli. Otsustati, et kool loodetakse tööle saada järgmise aasta sügisel, kuid juba tänavu talvel hakatakse ehitama ja korda seadma hooneid. Paraku rahapuudusel hoonete remont ei alanud ja kool jäi avamata.

1936.a.30. juunil võttis riigivanem Konstantin Päts vastu otsuse Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamise kohta. Seejärel võttis ta haridusministri ettepanekul vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“. Et mõisa hooned taas korda teha, otsustati mõis üle anda haridusministeeriumile. Mõis läks haridusministeeriumile üle 1. aprillil 1937.a.

Haridusministeeriumasus mõisa kooliks ümber ehitama.  Mõisa härrastemaja ümberehitamiseks ehitusprojekt mis valmis 29.juulil 1937.a. Ümberehituseks eraldati 50 000 krooni. Härrastemaja sooviti ümber ehitada kahekordseks keskkütte ja elektriga kooliks. Härrastemaja ümberehitamine uue projekti järgi venis. Põhjuseks Nõukogude sõjabaaside tegemine Eestis.

1040.a. suvel algas nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941). Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikogu uus koosseis, kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt lavastatud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud.

Okupatsiooniaegne Eesti NSV valitsus otsustas tuua Vana-Võitu Särevere Kodumajanduskooli ja nimetada see ümber Vana-Võidu Kodumajanduskooliks. 1940.a. detsembris viidi otsus täide. Kooli juhatajaks sai Särevere Kodumajanduskooli juhataja Maria Tärn. Alustas 19 Säreverest ületulnud õpilast. Tegutsema hakkas 1-aastane kodumajanduskool ja 3-aastane kõrgem kodumajanduskool.

18 Säreverest Vana-Võitu ületoodud õpilast lõpetasi kooli. Õpilased sooritasid toiduvalmistamise eksami ja käsitöökatsed.

Saksa okupatsiooni ajal läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllutöökeskkooli juurde. Mõisatrepi metallkäsipuud viidi kuulide valamiseks.

Sõja lõppedes ja saksa sõjaväe lahkumise järel kolis kool veebruaris 1944 tagasi Vana-Võitu. Algas kolmas nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991). See algas jaanuaris 1944 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ning lõppes Eesti Vabariigi taastamisega augustis 1991 ja Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni vägede väljaviimisega Eestist augustis 1994.

Sõda oli räsinud ka Vana-Võidu kooli. Mustus, lõhutud inventar jms. Koolidirektor meenutab: "Kirbud hüppasid kui rohutirtsud, elektrit polnud, WC-d olid ummistunud, raha polnud. Õppetöö toimus lampide ja küünalde valgel, vett pumpasime käsitsi. Kütteks tegime metsas puid."

1944.a. detsembris avatakse Vana-Võidus 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum. 1945.a. juunis muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks. 1947.a. mais reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks. Nime muutused annavad aimu ka õpetatavatest erialadest.

Kooli direktorid Mihkel Talu, Uno Tombak ja Heldur Koolmeister viivad Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumi ENSV parimate tehnikumide hulka. 1964.a. sügisel nimetati kool nõukogude esimese kosmonaudi auks ümber - Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum. Sovhoostehnikum oli oma tegemistes edukas ja nii võeti 1976.aastal ette suur remont. Mõisahäärberile ehitati juurde kaks tiiba: õppeklassid ja söökla ning aula.

Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa muudatused ka haridussüsteemis. Kooli nimetati ümber Vana-Võidu Tehnikumiks. Direktor Lembar Kivistiku eestvedamisel sai 1992.a. tehnikumist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.

Eelmise sajandi lõpus toimus Eestis kutsekoolide ühendamine. 1999 moodustati kolme kooli, Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool ja Viljandi Õppekeskus, ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Põllumajandusministeeriumi ja haridusministeeriumi vaidluses kooli asukoha üle jõuti kokkuleppele, et kool jääb Vana-Võitu. Põllumajanduserialad antakse naaberkoolidele, koolist saab tehnoloogiaõppe kool. Direktor Margus Ojaots sai ülesandeks korraldada kooli ümbderprofileerimine. Loomakasvatuse erialad läksid Säreveresse, aiandus Olustvere kooli. Viljandis olnud ehituse, autoremondi ja sekretäride erialad toodi Vana-Võitu. Infrastruktuur ja koolile mittevajalik vara erastada.

Uus etapp kooli arengus algas 2004.a. Margus Ojaots läks kevadel tööle Narva kutsekooli. Vabaks jäänud direktori ametikoha täitis ajutiselt kooli arendusjuht Heiki Raudla. Tema ülesanne oli korraldada uue direktori valimised. Komisjoni otsusel valiti koolijuhiks Tarmo Loodus.  Tema ülesandeks oli kooli uuendamine. 2006.a. sai valmis kooli uus visioon ja arengukava. 2008.a. viidi läbi arhitektuurikonkurss ja valmistati ette EL uue perioodi investeeringute taotlus. Koolile eraldati 15 M€.

2010.a. jõuluks valmib esimene EL rahadega renoveeritud hoone, kooli õpilaskodu. Eviko ehitas 1970-datel ehitatud ühiselamu kaasaegseks kortertüüpi õpilaskoduks. Kohti on 236. Lisaks kohvikuruumid, jõusaal, tegelustuba, bändiruum jms. Järgmisel aastal renoveeriti ühiselamu ja võimla.

6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.

Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2015 uueks: Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, härrastemaja juurdeehitised lammutati ja fassaad renoveeriti, ehitati õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia. Avamispäeva meenutuseks kooli töötajate ühispilt president Toomas Hendrik Ilvesega.

Tänane kool on kaasaegne tehnoloogiaõppe kool. Õppijaid on tasemeõppes ca 800, täienduskoolituses ca 700. Restaureerime mõisahoonet ja vana automaja, ikka õppijatele paremate õpitingimuste loomiseks.

14. augustil ootame taas kooli kõiki Viljandis ja Vana-Võidus õppinud kutseõppeasutuste õpilasi. Kooli kokkutulek "100 aastat kutseõpet Vana-Võidus ja Viljandis".