Õppevormid

Õppevormid

Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Iseseisva töö all mõistetakse õpetaja poolt antud kindlate eesmärkidega õppe- ja tööülesandeid, mis tuleb õpilasel iseseisvalt täita ja mille täitmisele annab õpetaja hiljem tagasisidet. Statsionaarne õpe jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks.

 

Statsionaarne õpe
  • Õppetöö toimub üldjuhul esmaspäevast reedeni.
  • Statsionaarses õppes on õpetaja või juhendaja poolt juhendatud tegevusel, sealhulgas kontaktõppel, suurem osakaal kui iseseisval tööl.
  • 2. ja 3. taseme kutseõppe õppekavade ning kutsekeskhariduse õppekavade iseseisva töö osakaal on 15 kuni 30 protsenti õppekava kogumahust.
Mittestatsionaarne õpe
  • Õppetöö toimub üldjuhul kolmepäevaste või nädalaste õppesessioonidena.
  • Mittestatsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud eelkõige õppimiskohustuse täitnud õpilastele.
  • Mittestatsionaarses õppes on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal õpilase iseseisval tööl.
  • Sooritada tuleb ettevõttepraktika, mille maht sõltub erialast ja õpingute kestusest.
  • Õpilasel on võimalik võtta täiskasvanute koolitusseaduse alusel töökohalt õppepuhkust 30 päeva kalendriaastas.
Töökohapõhine õpe
  • Õppesse asumise eeldus on olemasolev tööleping või kirjalik kokkulepe tööandjaga selle saamiseks.
  • Praktika osakaal ettevõttes on vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust.
  • Koolis toimub teoreetiliste teadmiste omandamine, praktilised oskused õpitakse selgeks ettevõttes.
  • Ettevõttes tehtud töö eest makstakse töötasu.

 

Avaldatud 01.02.2024. Viimati muudetud 13.03.2026.